Valijad ei toetanud majanduskriisist väljumist

Miks siis kaks opositsioonierakonda ei pääsenud Riigikogusse, mistõttu luhtus perspektiiv parandada Eesti rahva elujärge majanduskriisi olukorras?

Riigikogu valijatele lihtsalt ei meeldinud Rahvaliidu teiste erakondade omast tunduvalt erinev programm. Selles nõuti Riigikogu ja presidendi otsevalimisi ning rahva poolt referendumi algatamise ja läbiviimise õigust. Selle õiguse alusel oleks saanud rahvale kahjulikke seadusi annulleerida ja kehtestada nende asemele õiglasemad, nagu näeb seda ette põhiseadus.

Näiteks Šveitsis on põhiseadusega antud rahvale suured õigused referendume läbi viia, mistõttu riigis kuulub kõrgem võim rahvale, mitte aga parlamendile. Selle tagajärjel on tänu rahvaalgatusele saavutatud kõrge elatustase. Rahva hulgas olevad tarkpead, kes parlamenti ei kipu, saavad majandust seadusloome abil edukalt tõusuteele viia.

Riigikogu valijatele ei meeldinud ka erakonna Eestimaa Rohelised tegevus. Tahtsid ju rohelised piiri panna Eesti looduse hävitamisele - metsasuse järsule vähendamisele ja jäätmaade tekitamisele. Samuti olid valijaile pinnuks silmas ka roheliste hulka kuuluvad loomakaitsjad, kes olid ägedad kaitsma loomi nii tapmise kui ka halva kohtlemise eest.

Mõistsid ju rohelised hukka ärimees Matikaineni, kes enda lõbuks tappis maapoisi lemmiklooma, mistõttu too laps truu sõbra kaotuse puhul võttis endalt elu. Üldiseks heameeleks kohus ärimeest süüdi ei mõistnud, sest mingit protesti rahva poolt ei järgnenud.

Ka said loomakaitsjad hakkama sellise „häbematusega", et taunisid nende memmepoegade tegevust, kes kaigastega tagusid surnuks ühel pööningul pesitsevad tuvid. Rahva heameeleks asi kohtusse ei läinud - vaikiti maha. Läänemaailmas oleks säärase tapatalgu puhul tõusnud suur lärm.

Valijate rohelistevaenuliku suhtumise tõttu seekord looduse- ja loomakaitsjad Riigikogus esindatud ei ole. Nigelad valimistulemused tõendavad, et loodus ja loomad ei vaja kaitset.

Meie Riigikogu on kehtestanud valimisseaduse, mille alusel väikeerakonnad, kes saavad valimistulemuste põhjal alla viie koha, Riigikogusse ei pääsegi. Nende häältesaak jagatakse ära Riigikogusse pääsenud erakondade vahel.

Esimese Eesti Vabariigi ajal kehtestas Riigikogu õiglasema valimisseaduse, mille järgi väikeerakonnad koondati kokku ja said ikkagi Riigikogusse. Esimesse Riigikogusse said väikeerakonnad ainult ühe koha, kuid viienda Riigikogu valimistel  juba 17 kohta, millest pahempoolsed kehvikud täitsid kolm.

Ka Soomes kehtiva valimisseaduse järgi pääsevad väikeerakonnad parlamenti.

Riigikogu poolt vastu võetud seadusele, mis ahistab parlamenti pääsemisel väikeerakondi, tuleb vaadata kui suurele inimõiguste rikkumisele, sest valija hääl läheb sellele erakonnale, kelle poolt ta ei hääletanud. Pole kahtlust, et Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumisel saaksid väikeerakondade valimiskvoodi ületanud kandidaadid (isiklikud hääled + erakonna poolt antud hääled) Riigikogusse või  selle asemel suure rahalise hüvituse - riigikoguliikme nelja aastapalga ulatuses.

Teine valearvestus, mille Savisaar tegi, seisneb selles, et Europarlamendi liikmete valimise põhjal, kui parempoolsed erakonnad said kõigest ühe kolmandiku häältest ja üksnes ainult Keskerakond üksi kogus rohkem valijate hääli, kui kaks parempoolset erakonda kokku, ta arvas, et Riigikogu valimistel tulevad samasugused tulemused. Ta ei arvestanud sellega, et Europarlamendi valimistel kehtis hoopis teine valimissüsteem kui Riigikogu valimistel - otsevalimise süsteem ühe valimisringkonna puhul.

Siinjuures pean tähelepanu juhtima Eesti Vabariigi põhiseaduses olevale jämedale veale. Põhiseaduse järgi on Eesti Vabariigi rahvas kõrgeima riigivõimu kandja, kusjuures oma võimu ta teostab Riigikogu valimiste kaudu. Sama põhiseaduse järgi kehtib proportsionaalne  (erakondlik) valimissüsteem, mille järgi valija poolt antud hääl läheb hoopis teisele isikule, keda valija ei soovinud valida. See tähendab, et rahvas kui kõrgeim võimukandja ei saa Riigikogu valimistel normaalselt oma soovi täita, s.t oma võimu teostada, sest  valija antud hääl ei lähe sellele, keda ta valis.

Kuna valijahääl sageli ei lähe valitud isikule, vaid proportsionaalne valimissüsteem määrab selle hoopis teisele isikule, et see pääseks valija tahte vastaselt Riigikogusse, siis on tegemist inimõiguste suure rikkumisega, mis kuulub Euroopa Inimõiguste Kohtu kompetentsi, kes nõuaks Riigikogult valimisseaduse kooskõlla viimist põhiseaduses ette nähtud kõrgeima võimukandja võimuga. Sel puhul tuleks kehtestada otsene valimissüsteem, mille puhul erakonnad ei saa rahva valikut omavoliliselt muuta.

Olgu siinjuures märgitud, et otsene valimine ühe valimisringkonnaga on kõige õiglasem valimissüsteem - kandidaat saaks hääli kogu Eestist. Niisuguse valimissüsteemi korral oleksid suur Eesti patrioot Mart Helme ja tuntud filmimees Mark Soosaar pääsenud oma laialdase populaarsuse tõttu Riigikogusse - nad oleksid saanud palju hääli.

Sellest nähtub, et Riigikogu on vildaka põhiseaduse abil rahvalt võimu ära võtnud.

Võimu puudumine ei võimalda ka Keskerakonnal rakendada majanduskriisist väljumise programmi. Seda valijad soovisidki, põhjustades eesti rahvale suure õnnetuse.

ÜLO  ESE, endine revident, Tallinn

Jaga |