Nädala juubilar KARL SELTER 115

Tulevane poliitik ja diplomaat Karl Selter sündis 1898. aasta jaanipäeval Puhmu külas Kapu vallas (nüüdne Koeru vald) Järvamaal. Neljalapseline pere kolis 1901. aastal Tallinna, kus Karl Selter oma kooliteed alustas. Aastal 1914 lõpetas ta Westholmi era-progümnaasiumi, 1916 Peetri Reaalkooli ja 1921 Tallinna Õhtugümnaasiumi. Osales õppursõdurina Vabadussõjas ja sai seal haavata.

1919-1921 osales vabakuulajana Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1921-1925 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja astus korporatsiooni Vironia. Töötas mitmel ametikohal sõja- ja kohtuministeeriumis ning vandeadvokaadina.

1926. aastal abiellus laevakapteni tütre Milla Peksiga. 20. oktoobrist 1933 kuni 9. maini 1938 oli majandusminister, 9. maist 1938 kuni 12. oktoobrini 1939 välisminister. Aastal 1939 määrati Eesti esindajaks Rahvasteliidu juurde Genfis. Ühtlasi oli Selter aastatel 1939-1940 saadik Vatikanis ja 1940 Šveitsis, 1936 Eesti Olümpiakomitee liige, Eesti Aeroklubi president, 1937. aastal Rahvuskogu liige, 1938. aastal asutatud Loodusvarade Instituudi auliige.

Karl Selteri isikuomadusi saab hästi kokku võtta väliseesti ajakirjanduses ära trükitud Konstantin Pätsi sõnadega: „Selter pole minu valitsuses mitte ainult kasvult kõige pikem, vaid ka vaimuannetelt ja võimetelt."

Selteri töölaud olevat olnud tühi, seal oli ainult märkmeblokk, kuhu ta kirjutas ideed - ta ei kulutanud aega kantseleiasjades sorimiseks, selleks olid kaastöölised. Selterile oli omane loov vaim ning ta oli väga huvitatud uutest algatustest. Segased ideed formuleerusid tema peas selgeteks, tal oli fenomenaalne mälu ja erakordne ettekandevõime ning temaga oli huvitav vestelda. Rõhutatakse ka tema juhivõimeid, abivalmidust ja kõigest eelnevast tulenevat seltskondlikku populaarsust. Tal oli hämmastavalt hea võime analüüsida keerulisi probleeme, näiteks juba 1938. aastal ennustas ta Euroopas puhkevat sõda ja selle suunda.

Arvestades keerulist aega, mil Karl Selter oli tegevpoliitik, on ilmselgelt ka tema tegevust iseloomustavad hilisemad kirjutised sageli täiesti erinevad. Magnus Ilmjärv on oma mahukas teoses „Hääletu alistumine" praeguse Eesti ajalookäsitluse vaimus püüdnud leida Konstatin Pätsi diskrediteerivaid fakte, süüdistamaks teda korruptiivsetes suhetes Venemaa äriühingutega Nõukogude riigi huvides. Samast vaimust on ka kantud Ilmjärve suhtumine välisminister Selteri tegevusse üldse, eriti aga just baaside lepingu sõlmimise käigu käsitluses. Karl Selterit iseloomustab Magnus Ilmjärv järgmiste „epiteetidega":

• Selter oli osalenud vabatahtlikuna maailmasõjas, seejärel aga Vabadussõjas.

• Selteri parteiline kuuluvus ei ole selge. Tutvus advokaat Kromeliga viis energilise Selteri Pätsi lähikondlaste hulka.

• 1930. aastate teise poole Eestis olid laialt levinud kuulujutud Selteri mahhinatsioonidest ja altkäemaksuvõtmistest.

• Nõukogude ajaloolaste töödes nimetati Selterit Saksa Tallinna saatkonna juhitud viienda kolonni esindajaks Eestis, Saksa kapitaliga seotud isikuks, Saksa imperialismi agendiks.

• Ühes 1939. aastal Välisasjade ja Väliskaubanduse Rahvakomissari aadi sisemiseks kasutamiseks koostatud Eestit käsitlevas teatmikus märgiti, et Selter demonstreerib jutuajamistes Nõukogude esindajatega oma erilist sümpaatiat Nõukogude Liidu suhtes, et Hitler oli andnud talle usinuse eest Valge Kotka ordeni, et tegemist on tõelise altkäemaksuvõtjaga, kes ei põlga ära väikseid ega ka suuri altkäemakse.

Hoopis teistsugune pilt avaneb Küllo Arjakase jt koostatud dokumendikogumikust „Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni". Kohati võib jääda suisa mulje, et on tegu erinevate ajaloosündmustega, kus on tegevad samanimelised isikud. Siinkohal iseloomulikke väljavõtteid Eesti ühe traagilisima ajalooepohhi protokollidest Karl Selteri sõnastuses:

• Molotov: 20 aastat tagasi panite meid istuma sellesse Soome lahe „lompi". Egas te arva, et see nii võib kesta jäädavalt. Siis oli N. Liit jõuetu, kuid vahepeal on ta suurelt kasvanud nii majanduslikult ja ka kultuuriliselt kui ka sõjaliselt.

• Selter: Tähendan kõigepealt, et Eesti-Vene rahuleping polnud N.Liidule peale sunnitud olukord, vaid õiglane rahu.

• Selter: Meie oleme omalt poolt valmistanud lepingu teksti kava. Selle teksti kannaksin ette reservatsioonidega, et võiksime temas teha hiljem meile vajalikke ja kasulikke muudatusi. Samuti ei ole me seni saanud Eesti valitsuselt instruktsioone.

• Stalin (pärast väikest vaikset vaheaega): Liig vähe väge ei tohi olla. Piirate ümber ja hävitate ära.

• Selter: See on haavav. Me sõlmime liidulepingut, kuid Teie kõnelete, nagu oleksime halvemad vaenlased, kes kogu aeg peaks kartma üksteise kallaletungi.

• Stalin: Mina ei taha Teid haavata. Igal väeosa dislokatsioonil on aga oma mõistlik miinimum, millest alla minna ei saa. Meie ei taha teha Teile üleliigseid raskusi. Ehitame ise kasarmud, milleks on meile sobivad lihtsad projektid. Ehitame ka omal kulul ühendusteed, mis vajalikud. Ärge kartke: see arv ei ole liiga suur. Võib-olla tulebki veidi vähem. Põhimõtteliselt on see küsimus tähtsam. Kuid, kui lastakse oma territooriumile üks võõras rügement, siis põhimõtte seisukohalt pole enam tähtis, kui neid tuleb ka rohkem.

• Selter: Muidugi on põhimõtte rikkumine kõige tähtsam, kuid ei saa eitada, et küsimusel - kas rügement või 10, on ka oma tähtsus. Ma ei saa anda teist seisukohta. Tahan veelkord kõnelda oma valitsusega. Kujutage ette, missugused raskused tulevad selle väe kvartineerimisega ja toitlustamisega. Sellest kasvab vastastikku rahulolematus ja pahandused.

Pärast Teist maailmasõda jäi Selter elama Šveitsi ja oli Eesti mitteametlik esindaja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse juures Bonnis ning Euroopa Ikestatud Rahvaste Esinduskogus Eesti delegatsiooni liige. Selterite korter Genfis kujunes kohalike eestlaste kooskäimispaigaks.

Siitilmast lahkus Karl Selter 31. jaanuaril 1958.

ARVO ADELBERT

Jaga |