Kuidas teha poliitikat puhaste kätega?

JAAN NIIN,      16. oktoober 2002


Jätkuvalt ei väsi eesti isamaalis-respublikaanlik ajakirjandus kiitmast hiljuti "ärakaranud" riigikontrolöri Juhan Partsi. Sellel teemal on Postimehes (25.09.02) avaldatud Pärnu juhtimiskonverentsi korraldaja Tõnis Arro artikkel, mis algab sõnadega: "Mõni aasta tagasi oli Juhan Parts targa juhi ja eetilise riigiametniku võrdkuju. Oma visiooni selgust ja analüüsi tabavust demonstreeris ta ka Pärnu juhtimiskonverentsil."
Lausa irooniliselt mõjub eelöeldu taustal asjaolu, et 1998. aasta kevadel, kui Riigikontroll oli lõpetamas justiitsministeeriumi varade ja rahade kasutamise õigsuse kontrollimist, kui äkki otsustas Kadrioru "karvane käsi" suunata sellel kontrollimisel üheks suuremaks patuoinaks osutunud Juhan Partsi uueks riigikontrolöriks. Praegu tundub, et see oli tollase riigiisa Lennarti poolt pailapse löögi alt väljatoomise aktsioon. Ministeeriumi asekantslerist Partsist oli äkki saanud riigikontrolör.
Riigikogu soovil pöörati tollal tähelepanu riigikorterite "ärastamise" faktidele. Ja nii leitigi, et Parts oli suutnud saada kaks riigikorterit oma neljaliikmelise perekonna käsutusse ja need "edukalt" erastanud. Kuid kohe jäeti see korterite küsimus kõrvale ja summutati. Seejärel lasti vastsel peakontrolöril kontrollijaid enne hundipassi andmist veel koosolekutel mõnda aega mõnitada. Samas oli sõelale jäänud ministeeriumis aastate jooksul ebaotstarbekas lisaraha seadusloomele kulutamine. Siin astus kontrollija kaitseks välja ajakirjandus (SL), kus kirjutati: "Pole kontrollija süü, et justiitsministeerium aastate jooksul riigi raha ebaotstarbekalt kulutas. Ei ole ka Juhan Partsi süü, et ministeerium talle kangesti raha tahtis maksta - kes meist suudaks 10 000kroonist lisatasu tagasi tõrjuda. Oma tööd teinud Sven Potapovi süüdistamine tema ülemuseks saanud Juhan Partsi ründamises on ohtlik, sest loob Eestile korrumpeerunud ja ringkäendusliku riigi maine." Nii said korruptsiooniohu alged Riigikontrollis alguse juba Partsi ametisse astumisel.
Seda uude ametisse määramist võib pidada Partsi seadmiseks hüppelauale, millelt ta sai sukelduda esimese respublikaanina Eesti rahamere sügavustesse ja avarustesse. Kiiresti tegi ta katse aktiivselt sekkuda riigieelarve koostamisse, kuigi selles tegevuses kannab just valitsus, erinevalt Riigikontrollist, poliitilist vastutust. Samas käivitas ta Riigikontrolli seaduse kiire muutmise "mängu" ning asus ka Riigikontrollile uut maja taotlema. Nagu praegu näeme, osutus riigieelarve temale üle mõistuse käivaks kariks, kus ta enam ei adunud, mida edasi teha. Kuid oma "mänguraha" ta siiski sai, sest Partsi "kulla-aeg" oli siis, kui eelarveraha jagas Laari valitsus. Kui Laar sai ametisse, hakkas ka Partsi käsutusse voolama eelarvest rohkem raha ja seda isegi siis, kui teised asutused 1999. aasta "negatiivse" eelarvega kaotasid kümneid miljoneid, sai Riigikontroll juurde "positiivse" eelarvega kümneid miljoneid.

KESKMÕTE:
Praegu, kui Parts on Riigikontrollist läinud, näib, et aja jooksul saladuses hoitu tuuakse nüüd "komprana" välja.

Parts esitas Riigikogule 1998. aastal asutuse uue seaduse eelnõu, milles nägi ette luua Riigikontrollis 8 osakonda ja suurendada töötajate arvu ning taotles juurde suurt lisaraha palkadeks, tulemustasudeks jne. Kuid juba 1999. aasta lõpus esitas ta uue seaduse, mille järgi oli osakondade arv ainult 3 ja töötajate arv jäi vanale tasemele, aga saadud lisaraha ei jätnud ta mitte kulutamata.
Muide Partsi ametiajal Riigikontroll oli nagu infosulus. Ajakirjanikud hoiti sealt eemal ja vahest väga harva ilmus lehtedes mingi igav ja ilmetu pressiteade. Ka olid kõrgete kontrolliametnike endi esinemised televisioonis ja raadios uduse sisuga ja numbriteta. Praegu, kui Parts on läinud, oleks nagu midagi hakanud muutuma ja näib, et aja jooksul saladuses hoitu tuuakse nüüd "komprana" välja. Sellega seoses on mul küsimus, miks näiteks Riigikantseleis 1998. aastal avastatud puudused Keila-Joa puhkealal nii suvilate müümise kui ka tollaste "kõrgeauliste" üürivõlgnike osas juba 1999. aastal kiiret lahendust ei leidnud? Nagu praegu lehtedest võime lugeda, on nüüd tegemist juba võlgnike uue lainega, mille hulgas on ka vanu "tuttavaid". Siin võiski jälle olla tegemist Isamaa-partei ja siis veel Res Publica-"mittepartei" omavaheliste riigirahalis-varaliste "kompress-kompromissidega", milles muidugi "tark ja eetiline riigiametnik" "luukeresid" tarvitades "soovitud" kasu megakroonide näol lõigata sai.
Kui nüüd süngetel sügisõhtutel telerit vaadates "ilmub" see mees äkki teie kodudesse, nagu muiste hall kodukäija või viirastus, oma liikumatu näoilme ja kusagilt nagu eraldi kostva hüüdega: "Poliitikat tuleb teha puhaste kätega!", siis temalt endalt on raske seda oodata. Ka vanarahvas kodukäijate sõnu ei uskunud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (30)