Kesknädal Vooremaa pealinnas

RALF R. PARVE,      19. juuli 2006


Kesknädala järjekordne kolmapäevane väljasõit toimus eelmisel nädalal Jõgevale. Selles väikeses Vooremaa pealinnas on kodu 6349 elanikul, kusjuures naisi elab siin 703 võrra enam kui mehi. Linn mahub ära 3,86 ruutkilomeetrile.

Külastasime haiglat, mida juhib "meie mees Jõgeval" Peep Põdder, ning uurisime väikelinna elu-olu kohta teavet keskerakondlasest abilinnapea Aare Olgo käest.

Toimetuse kolmeliikmeline seltskond võeti soojalt vastu, kuigi Jõgeva on Eesti kõige külmem paik ehk osutub mõnikord suisa külmapooluseks. Nimelt 17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval külmarekord 43,5 kraadi. Tolleaegsed ajalehed kirjutasid siis, et aiateibad murdusid külma käes raksudes pooleks ning varesed kukkusid lennult suisa kivina alla. Praeguselgi ajal on külmarekordid Jõgeva valduses.
Seega sobib Jõgeva talvisel ajal kenasti Jõuluvana alaliseks elukohaks. Nii valmistutaksegi siin hoolega tänavuse jõulukuu saabumiseks ning Jõuluvana eluaseme ja postkontori avamiseks.

Sissejuhatavad jutud tegime abilinnapea Aare Olgoga. Meenutasime, et, olles abilinnapea ka aastail 2002–2005, andis ta enne kohalikke valimisi mullu oktoobris terve rea keskerakondlikke valimislubadusi. Suurematest lubadustest meenutasime, et lubati teha linna tänavad tolmuvabaks, toetada lasteaeda Karikakar, rahaliselt toetada haiglat ning linnastaadioni ehitamist.
Nüüd pärisime aru. Vastused olid täiesti rahuldavad. Selgus, et leping tänavate pindamiseks on tehtud, linna idapool on saanud tolmuvabaks, lääneosas aga toimub see juba õige peatselt. Lasteaed Karikakar on saanud 450 000 krooni – 300 000 riigieelarvest ja 150 000 Jõgeva linnalt. Linn saab lasteaedade rahastamisega hakkama. Iive on Jõgeval õnnelikult suur ning linn on toetanud neli aastat umbes 85–90 last. Haigla sai toetust 300 000 krooni autoklaavi ostmiseks, linnavalitsus eraldas ka 30 000 krooni haigla hooldusosakonnale. Linnastaadion sai 2 miljonit krooni, finantseeris Kultuuriministeerium. 30. augustil peaks see valmis saama. Sirgel on seal kaheksa rada, mis võimaldab võistelda 100 meetris ja 110 meetri tõketes; edasi läheb jooks kuuel rajal.

Tõelise tervisevabriku lugu

Saabume Jõgeva haiglasse. Selle juhataja Peep Põdder istutab parajasti lilli ja puid. Kunagine räpakas klaasitagune hall ruum fuajees on muutumas kauniks ja elavaks. Poolteise aasta jooksul, esimesest tööpäevast 15. märtsil 2005, mil uus pealik ametis, on haigla vabanenud 2,8-miljonilisest kahjumist ja jõudnud tänavuse aasta viie kuuga juba plussidesse.

Tööd jätkub ja edu on märgata nii majandamises kui ka ravimises. Kauaaegse praktikaga sisearst Põdder viskab nalja, et jaanipäeval oli traumasid nii palju, et haavade ravimisel oli vastuvõturuum kui õmblustöökoda. Oli see nali või siiras tõde – mine sa võta kinni! Ent eks haiglas juhtu mõndagi.
Nukraks statistikaks on aga see, et kunagise 1000 sünnituse asemel on neid nüüd aastaga selles haiglas 400.

Mis haiglas uudist? Väga heaks uudiseks on see, et valmimas on hooldusosakond vanuritele. Praegu oodatakse Itaaliast haiglamööblit. Kuid palat nr 21 on lõplikult valmis. Selle on oma eelarvest sisustanud Jõgeva linnavalitsus lootuses, et ümbruskonna vallad aitavad samuti palateid sisustada.
Hooldusosakond on mõeldud vanuritele, kes kodus üksi enam hakkama ei saa. 80% nende pensionist läheb hooldustasuks, 20% maksab aga kas kohalik omavalitsus või teevad seda hooldatava sugulased. Hooldusosakonna loomine maksis 2 miljonit krooni riigi 1995. aasta lisaeelarvest. Hooldada saab siin 12 vanurit nii Jõgevalt kui ka maakonnast. Muuseas, seda euroopalikul täistasemel! Kes tahaks täpsemalt tunnetada ja kogeda, milline teenindus neid ootab, – vaadake välismaa teleseriaali "Kiirabihaigla".
Hooldusosakonnas on väike köök, kus vanur võib enda ja naabrite rõõmuks pannkooke küpsetada ning oma külalistele kohvi keeta. Vajalikud riistad ja masinad on kõik olemas. Palatiseintel on kunstiteosed ja kell.
Ennenägematuks Eesti uudiseks on see, et ülivõimas ventilatsioon likvideerib kõik ebameeldivad lõhnad, mis selles osakonnas võivad tekkida. Vanadekodulik läppunud õhk jääb kaugesse, nõukogudeaegsesse minevikku.

Ja taas veendus Kesknädal oma järjekordsel väljasõidul, et elu Eestis liigub edasi. Inimesed on toimekad ja meeldivad muutused toimuvad. Kus aeglasemalt, kus kiiremini. Ent need toimuvad!

/Paberlehes on reportaazhile lisatud fotod, mille on teinud Jaanus Kõrv./

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)