Vabaerakond kas karastub sisetüliga või pudeneb koost

Oktoobrikuistele valimistele Vabaerakond enda nimega ei lähe, vaid peitub valimisliitudesse. See on seaduslik, aga harva võimule viiv tee. Inimesed ei hääleta Toompea erakondade vastu, vaid kohaliku elu jaoks olulistes küsimustes lubadusi andvate kandidaatide poolt. Valija ja valitava suhe on selgem kui suhe kauge pealinnaga. Valimisliidu volikogust välja jäämist ei nähtaks Vabaerakonna põrumisena ja Andres Herkel jätkaks erakonna juhina.

Sisetüli kasvamise tegi avalikuks 11. veebruari Eesti Päevalehes ilmunud Ants Milleri kirjeldus, kuidas juhtkonna vastutöötamine on ohtu seadnud Tallinnas valimisteks valmistumise. Viimati sai valimisliit Vaba Tallinna Kodanik 4,01% häältest, alla künnise.

Eestimaa Rohelisi mäletate? Nemad tulid ka rahva kaasamise ja uudsete lubadustega 2007. aastal Riigikogusse ja olid osalised lühikest aega isegi valitsuskõnelustel. Kaks aastat hiljem tuli masu, ja nad hääletasid valitsuse eelnõude poolt. Euroopa Parlamendi valimistel said nad 2,7% valijate toetuse, Indrek Tarand 25,8%. Kohalike volikogude valimisel 18. oktoobril 2009 said rohelised 1,1% häältest, ja neil ei olnud enam asja järgmisse, 2011. valitud Riigikogusse.

Vabaerakonda oli vaja Isamaaliidust pärinevatele elupõlistele poliitikutele Mart Nutile, Andres Herkelile, Jüri Adamsile ja peasekretär Andres Ammasele, kes võtsid kaasa praktikandid Ain Lutsepa, Artur Talviku, Külliki Kübarsepa ja Monika Haukanõmme.

Vabaerakond sai esimestel 2015. aasta Riigikogu valimistel 8,3% häältest. Sisetülide ja passiivsuse tõttu ootab neid tänavu oktoobris tõenäoliselt ees tugev põrumine. Vabaerakond võib pudeneda nagu lill partei logo peal.

Jaga |