Harukordne tööjuubel

Jaani tutvus metallide töötlemisega algas 1948. a. tööstuskoolis. Kahe aasta pärast suunati ta freesijaks “Voltasse“, kust ta 55 aastat tagasi koos mitme töökaaslasega praegusse töökohta üle tuli. Tema tööks on stantsi- ja pressvormidetailide valmistamine. Iga uus töö nõuab mõtteerksust ja seda on tal jagunud senini, samuti võimet arenguga kohaneda. Nüüdisaegsete programmeeritavate tööpinkide ajastulgi on vaja osavate käte ja aju koostööd.

Kunagi korraldati treialite, freesijate ja lukkseppade kutsemeistrivõistlusi. Need olid tõelised erialased jõukatsumised, mitte nagu tavalised selleaegsed aunimetused ja ergutused, mis põhinesid iseloomustuse kirjutamise oskusel ja ülemuse (partei) tahtel. Kirjalikult vastati teooriaküsimustele, praktilises töös arvestati kvaliteeti ja kiirust. Sellised võistlused hoopis suuremas mastaabis on praegu veel põllu- ja metsameestel; metallimeestel kahjuks enam mitte.

Jaan Pert on kahekordne ENSV freesijate kutsemeisterlikkuse võistluse võitja. Mõlemal korral sai auhinnaks 8-mm filmikaamera. (Teise võistluse kohta ka pilk telgitagusesse: Korraldajaks oli ka komsomol, kes püüdis oma organisatsiooni liiget pjedestaalile upitada. Nõuti võistlustulemuste uuesti läbi vaatamist ja „korrigeerimist“, kuid kahe eestlasest žüriiliikme sirgeselgsus jättis tegelikkuse jõusse!)

83-aastase Jaani elujõudu kinnitab seegi, et töökaaslased kinkisid talle tema koduaias puuduva ploomisordi istiku, haruldase meenena aga tema freespingi 3D printeriga valmistatud mudeli, mille alusele on graveeritud tema nimi.

Tänukirjal on tekst: "AS Norma tänab südamest Sind, Jaan Pert, et usaldasid just meid ning aitasid üheskoos luua lisaväärtust mööda sihikindlat rada, mille pikkuseks on saanud 55 tööaastat." Sellist töötahet, töötaja ja tööandja koostööd sooviks paljudele.

EINAR LEPP

[fotoallkiri]  PÜHENDUMUS: Jaan Pert kuulub sellesse rauatöömeeste põlvkonda, kelle ärgas vaimsus ja erakordne väljaõpe võimaldasid tagasihoidlikeski oludes saavutada Eesti tööstuse heaks imelisi tulemusi. Nende kutseoskuste silmapaistev tase kiidab meie kunagisi tööstuskoole ja sealseid õppemeistreid, kes, olles ise suured oskurid, suutsid oma käealustest välja koolitada väärt töömehi.

Eesti tööstusloos novaatorlikkusega silma paistnud Norma pakub pikaealise töömehe ametijuubeli meelespidamisega ilusat eeskuju.

Jaga |