Nädal Riigikogus 25.-28.oktoober

03. november 2004


Eestile tuleb kasuks, kui kolm R-i jäävad kokku ja toimivad koos, ükskõik millised kiusatused kõrvalt ka ei ahvatleks. Need kolm R-i on riik, raha ja ratsionaalsus.
Mihkel Oviir
Riigikontrolör

Riigikogu eelmise töönädala kõrgpunkt oli riigikontrolör Mihkel Oviiri ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta. Nagu karta võis, kõlas sealt nii mõnigi vapustav järeldus või ettepanek. Kuna nädala jooksul on selgunud, et keegi teine peale Kesknädala silmanähtavalt ei vapustunud, siis teeme Oviiri sisukast ja sõnameisterlikust etteastest kokkuvõtte.
Oviir alustas koputamisega nende riigikodanike mõistusele, kes ei suhesta ennast Eesti kui omaenda riigiga ja kes ei käi oma sõnul kunagi „neid parasiite" või „seda vargabandet" valimas.
„Jätkuvalt istub sügavas teadvuses, et see on kellegi teise riik ja see on kellegi teise raha, vastutus lasub kellelgi teisel, mitte aga kodanikul endal," üldistas Oviir. „Ikka ei saada veel aru, et pole olemas mingisugust müstilist riigi raha, mis tuleb ei tea kust ja läheb ei tea kuhu. On olemas meie maksumaksjate raha, mille oleme Eesti riigile usaldanud, et ta sellega võimalikult mõistlikult ja kõigi huvides ringi käiks ja toimetaks. Riik on seega omamoodi kassa ja kui riik toimetab selle rahaga mõistlikult, võidame kõik. Kui raha läheb tuulde, läheb see meie kõigi rahakotist. Valides iga nelja aasta tagant parlamenti, valib rahvas ju sisuliselt rahahaldureid. Ka pahane kodanik võiks ju lõpuks aru saada, et valimisi ignoreerides annab ta vabatahtlikult käest õiguse omaenda raha üle otsustada ja süüdistada pole kedagi peale iseenda."

Oviir märkis oma kõnes ja hiljem riigikogulaste küsimustele vastates, et mulje, nagu koosneks riigi tegevus üksnes rikkumistest, on väär. „See ei ole nii. Aastaga on Eesti riik paremaks läinud, kuigi ideaalist oleme loomulikult veel kaugel. Samal ajal ei ole rikkumised muutunud süsteemiks ja Riigikontroll kannab hoolt, et ei muutukski."
Oviiri sõnul ei saadud 2003. aastal ikka selget sotti riigilõivudest.
Jätkuvalt on probleeme ka riigihangetega. „25 finantsauditi käigus leidsime riigihangete seaduse vastu eksimisi 19 asutuses, seda on palju."
Riigivara renditakse välja ülimadalate hindadega, mistõttu tulu jääb saamata. 80% rendilepingutest on sõlmitud turuhinnast vähemalt 40% soodsama hinnaga, kurdab Oviir. Riigikontrolli audit näitas, et ligi 37% riigi hoonetest seisab kasutult. „Et Riigikogu liikmete hulgas on palju jalgpallisõpru, siis olgu öeldud, et see tühjalt seisev pind on niisama suur, kui 135 Lilleküla jalgpallistaadioni."
Samas on olukordi, kus mõni üliväärtuslik kinnistu on arvel kümneid kordi alla turuhinna. „Mis te arvate, kui kallilt on arvel kuulus Mustpeade Maja Tallinnas Pikal tänaval?" küsib Oviir Riigikogu saali vaadates. Ja vastab: „97 000 krooniga."
Üks probleem, millele Riigikontroll aastast aastasse tähelepanu juhib, on riigi käes korterite pidamine. Riigil on 2400 korterit, millesse on viimase viie aasta jooksul investeeritud üle 20 miljoni krooni. Ligi 400 korterikasutajal puudub töösuhe vastava ministeeriumi või maavalitsusega. Oviiri hinnangul peaks riik jätma endale ainult need korterid, mida on tõesti vaja, näiteks mis on seaduse järgi ette nähtud kaitseväelastele või piirivalvuritele. Ülejäänud korterid tuleb maha müüa või anda üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Oluline on seejuures, et pandaks paika, kuidas müük toimib.

Ühiskonna šokki viinud viljavargusest kõneldes ütles Oviir, et kriminaalõiguslikku vastutust peab kandma varas, administratiivset vastutust aga ametiisikud, keda riik ehk meie kõik panime vilja hea käekäigu eest seisma. Riigikontroll leidis hulga fakte selle kohta, et vastutusahel ei toiminud. „Maailmapraktika näitab, et ettevõtte nõukogu vastutus üha suureneb. Omaniku esindajana vastutab nõukogu nii strateegilise juhtimise, säästlikkuse kui ka kõikvõimalike riskide maandamise eest. Riigikontrolörina olen veendunud, et riik peab esitama viljasalve nõukogu liikmete vastu hagi ja nõudma neilt solidaarselt välja kahju miljonid, mis me kõigi rahakotist on nende ükskõiksuse ja ebaprofessionaalsuse tõttu kaduma läinud. Sama oleks muide tulnud teha ka Kultuurkapitali nõukoguga." Oviiri hinnangul tuleks viljavarguse juhtumiga minna Riigikohtuni, et tekiks pretsedent.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)