Eesti panus ei tohi tulla inimeste arvelt

Majanduslangus pole mitme Euroopa riigi jaoks veel lõppenud ja osa euroala ei ole võimeline laenukohustusi iseseisvalt tagasi maksma. Seetõttu loodi ajutine päästemehhanism - Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) - ja plaanitakse asutada ka alatine päästemehhanism - Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM). Esialgne ajakava näeb ette viimase käivitumist juba järgmisel kuul.

Arutelu ESM-i üle on tekitanud rohkesti eriarvamusi. Inimestele on jäänud segaseks, mida see endast täpsemalt kujutab. ESM on iseseisev, rahvusvahelise õiguse alusel loodav finantsinstitutsioon, mis annab välja abilaene raskustes olevatele euroala liikmetele. ESM-i kapitalimaht on kokku 700 miljardit eurot, millest ESM-i tuleb asutajariikidel 80 miljardit eurot reaalselt sisse maksta.

Eesti kohustub alates 2012. aasta juulist ESM-i paigutama ca 150 miljonit eurot. Lisaks garanteerime 1,15 miljardit eurot.

Mõistan inimesi, kelle hinnangul ei peaks suhteliselt vaene Eesti aitama selliseid endast rikkamaid riike nagu Kreeka. Majanduskriis mõjus meile laastavalt ja rahapuuduse all kannatab suur hulk elanikkonnast. Kuid euroala terviklikkus ning majanduslik tasakaal on meie kõigi huvides ja euroala liikmena tuleb Eestil paratamatult oma panus anda.

Tähelepanu tuleb pöörata ka seadusandlusele. ESM-i asutamisleping on õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus, mistõttu ta pöördus 12. märtsil Riigikohtusse. Õiguskantsleri hinnangul on põhiseadusega vastuolus ESM-i asutamislepingu säte, mis näeb ette finantsabi andmiseks kiirmenetluse võimaluse, kus nõusolekuks on vaja vaid 85-protsendist häälteenamust. See tähendaks, et teatud juhtudel saaksid kuus suuremat euroala riiki langetada laenuotsuseid kõigi 17 euroalaliikme nimel ja meie Riigikogu arvamusel poleks reaalset jõudu.

Põhjalikumat arutelu vajab ka otsustusprotsess ESM-i kaudu laenude väljamaksmisel. Raha eraldamist abivajajatele tuleb otsustada Riigikogu täiskogus. Kui valitsuserakonnad soovivad anda selle õiguse Riigikogu EL-i asjade komisjonile, oleks see otsus õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus.

Eesti kipub sageli olema üliagar EL-i juhtriikide poliitika toetamisel. Riigikogul ja valitsusel tuleb ennekõike lähtuda Eesti huvidest.

Ühe näitena tooksin EL-ist saadavate põllumajandustoetuste suurendamise vajaduse. Liidu keskmine otsetoetuste tase on üle kahe korra väiksem kui Euroopas keskmiselt ja mõnes riigis on see meie omast 3-4 korda kõrgem. Kui meie peame olema solidaarsed rahanduse küsimustes, siis tuleb EL-il võrdselt kohelda ka meie põllumehi.

Euroala probleeme ei lahenda ainult päästemehhanismidega. Kriisist väljumiseks on vaja keskenduda Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmisele. Meie inimeste põhilised mured on seotud igapäevase toimetulekuga ja Eesti palgad on jätkuvalt kordades madalamad euroala keskmisest. Toetustega ehitame küll teid laiemaks, kuid eeskätt peame seadma prioriteediks kõrgtehnoloogia arendamise.

KESKMÕTE: Kui meie peame olema solidaarsed rahanduse küsimustes, siis tuleb EL-il võrdselt kohelda ka meie põllumehi.

JÜRI RATAS, Riigikogu aseesimees

Jaga |