President oma rahvale ja president võõrastele

„Meie president peaks olema lugupeetud isafiguur, keda rahvas austab ja kelle sõnumit tähtsaks peab. Selline rahva-president oleks eeskujuks meile kõigile ja oleks tasakaalukuse võrdkuju. Selline riigipea saab tulla ainult siis, kui rahvas valib endale sellise inimese. Valitsusparteid oma kandidaadile selliseid kriteeriumeid ei sea, sest nende jaoks on peamine, et president neid ei segaks. Ilves on selle koha pealt halvas mõttes eeskujulik. Arnold Rüütel või Lennart Meri valitsuse pilli järgi ei tantsinud,“ arutleb Kotka.

Seda, et rahva poolt valimata president on vaid võimuparteide tänuvõlglasest hüpiknukk, nagu väidab Kotka, näitas ka Ilvese jaanilaupäevakõne. Jaanilaupäev on läbi aastasadade olnud eestlastele hingetõmbepäev pärast kevadkünde ja -külve ning enne suurt heinatööd. Jaanilaupäev tähendas lusti ja rõõmu, pidu ja pillimängu, armastust ja sõnajalaõite otsimist. Selle kõige taustal mõjus külma dušina presidendi kurjustamine eesti rahva sallimatuse üle –  põhjamaa rahva kõige kaunimal ajal, jaaniööl! Eestlased on siin sallinud orduvägesid, rootslasi, taanlasi, poolakaid, sakslasi, venelasi, juute ja muid sõbralikke vennasrahvaid kuuendikult planeedilt. Eestlased on neile kõigile vaatamata ellu jäänud ja tahavad jääda edasi. On loomuomane mõelda, et eestlaste oma  president peaks rahvast võitluses ellujäämise eest toetama, mitte manitsema. Ja kui president seda ei tea ega oska, siis pole ta eestlaste, vaid võõraste president. Kuidas aga saada oma president – ja seda tuletabki meelde Siret Kotka – tuleb vastu võtta Keskerakonna esitatud seaduseelnõu presidendi otsevalimisest. Samasuguse eelnõu esitamisega lõpetas oma karjääri Riigikogu ees muide juba president Lennart Meri.

Jaga |