Kas Eesti valib Vene või Valgevene tee?

ENNO KORV,      23. mai 2007


Viimaste nädalate ärev õhustik on Eestis küll juba taanduma hakanud, kuid arvesse võttes valitsuse oskust olukorda ärevaks ajada, ei saa välistada, et see taas õige pea sünnib. Kui peaministrit parafraseerida, siis miks mitte kasvõi selleks, et "õhku veelgi puhtamaks saada" ja selleks, et "partei (loe: Reformierakonna) ja rahva vääramatu ühtsus" ikka püsiks.
Päevast päeva kinnitatakse meie pöördumatut suundumist Läände ja lahtirebimist Venemaa küljest, kuid ometi terendub tegelike arengute tagant hoopis vastassuunalisi hoovusi.

Tõsi, tundub, et enam pole kuigi aktuaalne Valgevene variant, mille poole suundumise võimalikkusest andsid mõni aeg märku Riigikogu spiikri Ene Ergma ähvardused teha selgeks, kas "kõik Riigikogu erakonnad ikka on Eesti riigi poolt".

Seda aktuaalsem tundub olevat Venemaa tee. Nii võime kindlasti uhked olla selle üle, et meie peaministri populaarsus ei jää sugugi alla Venemaa presidendi populaarsusele omal kodumaal. Sama näib hetkel kehtivat ka meie peaministri kodupartei Reformierakonna ja Putini „Ühtse Venemaa" populaarsuse kohta.

Küsimus on aga selles, kuidas seda populaarsust pikalt ja pidevalt hoida. Lääne demokraatia tingimustes on niisugune populaarsus teadupärast anomaalia. Järelikult tuleb valida Venemaa tee.

Esialgu jääme aga huviga ootama, millal valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad ühinevad "Ühtseks Eestimaaks" ning millal sünnib noorteühendus Meie Eesti.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)