Omavalitsusjuhid nõuavad rahastamise suurendamist!

Ühe sisukama ettekande pidas Tartu abilinnapea, jõustruktuuride poolt hingusele saadetud Rahvaliidu endise liidri Villu Reiljani poolt omal ajal poliitikasse toodud Kajar Lember, kes nüüd juba mitu aastat tegutseb SDE ridades.

 Ka Lember, sarnaselt kõigi teiste seminaril osalenud omavalitsustegelastega, pidas kõige olulisemaks küsimuseks rahastamist. „Kui reaalselt haldusreformi käigus ressurssi juurde ei tule, siis midagi parandada on keeruline,“ märkis Lember, kes ei usu numbripõhisesse liitmisesse. „Mis asi on see „võimekuse kasv“? Kui ühendada omavalitsusi, siis kuidas nad ikkagi muutuvad võimekamaks?“ on Lember nõutu.

 Tema sõnul võib ju asju ühest kohast teise tõsta, kuid sisuliselt ei muudeta ju midagi. Tegu on pigem näilise tegevusega.

 „Kui maakondadesse jääb pärast haldusreformi järele veelgi vähem omavalitsusi, siis mis mõte on maavalitsustel!?“ imestas Lember. Tartu abilinnapea märkis, et kui riigil pole liituvatele valdadele raha juurde anda, siis sundliitmist ei tohiks teha.

 „Tartu, erinevalt Tallinnast, ei kasva. Omavalitsus aga areneb vaid kasvu pealt. Väikesed, alla 5000 elanikuga vallad võib ju sundliita, kuid kui inimesed lahkuvad neist valdadest, siis kuivavad need ju ikkagi kokku,“ selgitas Lember.

Sundliitmine põhiseadusega vastuolus

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa (KE) sõnul tuleks territoriaalse reformiga samaaegselt rääkida rahastamisest. „Kuidas sundliitmine läheb kokku seadustega? Liidetav võib anda kohtusse ja võita,“ hoiatas Aas.

 Mõni aeg hiljem teataski Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid (KE) lühikeses sõnavõtus, et kavatseb korraldada oma vallas referendumi liitumise teemal ja vallale vastumeelse võimaliku sundliitmise kohtusse kaevata juba ainuüksi sportlikust huvist. Ta konsulteeris tippadvokaat Jüri Raidlaga, kelle sõnul tuleb enne sundliitmist läbi viia vastav referendum, sest alles siis on põhiseaduslikud riived maha võetud. Seega on haldusreform koos sundliitmistega seaduse mõttes üsna kaheldava väärtusega tegevus.

Seminaril ettekandega esinenud riigihalduse minister Arto Aas (REF) ütles, et haldusreformi ajakava on tõepoolest ambitsioonikas ja läbirääkimisvoorud on olnud väga aktiivsed. Ta kinnitas, et järgmisel aastal soovitakse haldusreformile joon alla tõmmata. Aas kinnitas, et järgmise aasta veebruari alguses teevad piirkondlikud komisjonid ettepaneku, millised vallad võiksid liituda. Selle korraldamiseks antakse kolm kuud aega. Kui selle aja jooksul ei suudeta vabatahtlikult liituda, toimub sundliitmine.

 Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda (KE) küsimusele, et mis saab Tallinnast, vastas Aas, et pealinnaseaduseni alles jõutakse. Ise ta enda sõnul ei poolda Tallinna tükeldamist. Sundkorras Tallinna külge mõne valla liitmist ta ka ette ei näe. Tallinnas ja Harjumaal selle haldusreformi käigus suuri muutusi Aasa sõnul läbi ei viida.

Turismimaks tulekul?

Siinkirjutajal on seoses haldusreformiga kahetised tunded. Ühest küljest kiidaksin Reformierakonda, kes ammu vajalikku reformi on asunud jõuliselt läbi viima, sest puudub igasugune vajadus pisivaldadeks, kus ligi pool eelarvest läheb ainuüksi vallaametnike ülalpidamiseks. Tegemist on kuluka, ebapraktilise ning väikeriigi jaoks priiskava „elustiiliga“.

 Teisest küljest, nagu selgus Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõuniku Ave Viksi ettekandest, kavatsetakse haldusreformi käigus anda maavalitsustele veel ülesandeid juurde ja tugevdada nende võimekust. Maavalitsused on aga teadupärast otsesed valitsuse käepikendused, mille ülesanded võiks edukalt delegeerida vallavalitsustele ja kohalikele omavalitsusliitudele. Kui Reformierakond siiralt seisaks kulude kokkuhoiu eest, siis ta kaotaks kulukad maavalitsused.

 Viksi ettekandest selgus, et omavalitsuste finantseerimise muutmise käigus plaanib valitsus kehtestada ka turismimaksu. Tule taevas appi! Kas hiljutisest turismiettevõtete käibemaksu tõusust ei piisanud? Kas tahetakse nüüd siis tõepoolest see, eriti suvel paljudele inimestele leiva lauale toov majandussektor täiesti välja suretada?

 Nõustun Kajar Lemberiga selles, et mahajäänud piirkonnas pole mingit kasu nõudest, et vallas olgu vähemalt 5000 elanikku. Liidetud vallad kuivavad varsti taas kokku (mida juba tasapisi tõestabki liitunud Türi valla rahvaarvu vähenemine – Toim.), ja siis tuleb paraku alustada uut sundliitmist.

 Siinkohal meenutaks, et IRL-i omaaegne kava siduda haldusreform tõmbekeskustega oli palju parem – mahajäänud paigad tuleb ühendada mõne lähema tõmbekeskusega; pole ju mõtet neid kiratsevaid piirkondi omavahel niisama liita.

INDREK VEISERIK

 [seminaril esinenud]

Arto Aas: Ma ei poolda Tallinna tükeldamist.

Kajar Lember: Millise raha eest kavatsetakse haldusreform ellu viia?

Kersti Sarapuu: Maapiirkondades kardetakse, et valdade liitmisega suureneb ääremaastumine veelgi.

Veikko Luhalaid: Korraldame referendumi Vaivara vallas ja vaidlustame võimaliku sundliitmise kohtus.

Andrus Toss: Tudulinna vallavanemana teen ettepaneku liituda Tallinnaga!

 Ave Viks: Maavalitsustele ülesandeid juurde ja tugevdada nende võimekust.

 [fotoallkiri]   SISUKAS ÜRITUS: Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses toimunud haldusreformi-teemaline seminar tõi kokku omavalitsustegelasi üle Eesti.

Fotod: Indrek Veiserik

Jaga |