Elu lollidemaal

Rahvast ei saa usaldada endale presidenti valima. Ei saa usaldada rahvahääletusi eluliste küsimuste lahendamiseks. Ei saa usaldada oma riiki kaitsma ilma võõrväeta. Ei saa usaldada omavalitsusi valima, Europarlamenti valima, Riigikogu valima. Ei saa usaldada põhiseadust, sest sinna ei ole sisse kirjutatud e-valimisi, eel- ja järelvalimisi, kaug- ja kodusvalimisi, valimiseelset ja valimisteaegset kihutustööd.

Loll olukord riigis, kus meedia, valitsus, Riigikogu ja president ei usalda rahvast valima. Usaldavad ennast valima e-valimiste süsteemi, sellist süsteemi, kus rahval puudub kontroll, kelle nad valisid. Aga rahvas peab usaldama neid.

Loll olukord riigis, kus meedia, valitsus, Riigikogu ja president sülitavad riigi Põhiseadusele, aga samal ajal sunnivad jõustruktuuride abil rahvast elama Põhiseaduse järgi. Nagu oleks rahvas valinud valitsuse, Riigikogu ja presidendi Põhiseaduse kohaselt.

Loll olukord riigis, kus Põhiseaduse järgi on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja, aga kõrgeim riigivõim (valitsus, Riigikogu, president ja meedia) ei usalda rahvast põrmugi.

Loll olukord riigis, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, kellele Põhiseadus ei näe ette võimalust korraldada rahvahääletusi riiklikult tähtsate asjade otsustamiseks. Otsustamiseks, kas rahvas üldse tahab sellist valitsust, Riigikogu, presidenti ja meediat, kes rahvast ei usalda.

Loll olukord riigis, kus enam ei küsitagi, miks oma rahvast mitte usaldav valitsus, Riigikogu, president ja meedia üldse pesitsevad Toompeal ja Eestimaal, kui nende õigem koht on ikka seal, keda nemad usaldavad: Brüsselis, USA-s või EL-is. Eestimaa rikkused on pankade ja investorite abiga sinna juba kanditud. Küllap nad viiksid ära ka maapinna koos põldude ja metsaga, kui see tehniliselt võimalik oleks. Aga tehnilised võimalused muutuvad kiiresti. Karta on, et lähitulevikus müüakse Eesti majanduse eduloo peenhäälestuse käigus kogu Eestimaa maapealne ja veealune mineraalne osa Hiinale, Jaapanile, Hollandile jne – tehissaarte või tammide rajamiseks. Algul riik sundvõõrandab maa sandikopikate eest, nagu Petserimaal, ja siis müüb ära. Kust seda raha ikka võtta, kui isegi peenhäälestuseks enam ei jätku! Kui pole Eestimaad, siis pole ka probleemi usaldusega ja usaldamatusega, vihakõnede ja meelitustega, pagulaste ja Odini sõdalastega.

Loll olukord riigis, kus valitsus, Riigikogu, president, "õiguskaitsesüsteemi diktatuur" ja meedia avastavad korraga, et nemad ei laiutagi enam lollidemaal, vaid sinna on ilmunud herilane ja lõpuks terve pesakond. Konnatiik lõi lainetama sääse ülelennust, kuigi arvati, et raudne kaas on kindlalt peal. Üllatus missugune, et ka konnad tahavad süüa, nagu rahval saab ükskord mõõt täis valest ja igapäevasest viletsusest.

Lugeja ei eksi, kui ta mõtleb herilase all Odini sõdalast, sellist, kellel ei ole kohta lollidemaal. Võimustruktuuride poolt lihtsalt ei ole ette nähtud, et usaldust mitte väärivat rahvast keegi kaitseks niisuguse ohu korral, mille loovad (impordivad) valitsus, Riigikogu, president ja meedia.

Odini sõdalasi

tuleb näha rahva omakaitsena valitsuse püüdele eestlaskond ja eestimaalaskond ümberrahvastada ja ingliskeelestada. Odini sõdalased sobivad suurepäraselt meie rahva tasakaalustamata kogukondliku omaalgatusliku julgeolekusüsteemi tühemikku, mis tekkis kohe, kui Kaitseministeerium kaaperdas Kaitseliidu oma süsteemi, jättes rahva omakaitseta. Esialgselt loodigi Kaitseliit rahva kaitsmiseks pättide, röövlite, varaste jne vastu, riigis korra hoidmiseks.

Kaitseliit tuleks ümbersõnastada ja -seadustada:

Kodukaitseliit ja Riigikaitseliit. Odini sõdalased Kodukaitseliitu ning armee ja ameeriklaste kaitsjad Riigikaitseliitu. Riigikaitseliitlased koos ameeriklastega tegelgu Eestimaa ameeriklastega sõjatallermaaks muutmisega nagu toimetati koostöös Iraagis ja Afganistanis ning nüüd Süürias ja Liibüas. Kodukaitseliitlased aga tegelgu pommi- ja aatomivarjendite ehitamisega rahvale, korrahoidmisega, toiduladude rajamisega ja üldse tsiviilkaitsega.

Seni on Eestimaal rohkesti panustatud USA julgeolekusse ja unustatud oma rahvalt küsida: kas sellist Eestit me tahtsime?

Talupidajana olen vastu Ameerika kaitsmisele Eestimaa pinnal. Oma naabritega on kergem toime tulla, kui võõrriigid ei vala õli tulle, ei sekku meie ja naaberriikide suhetesse. Meie valitsejad Brüsselis ja USA-s taotlevad sõjaõhutamisega Eestimaad hävitada.

Mind hämmastab, kas tõesti on talupojavaim Eestimaalt kadunud koos mõisate ajastu taastamisega? Maa on rahvast tühjendatud mõisate tekitamisega, kaasaegse Mahtra sõjaga.

Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Kahju lastest ja noorsoost, kellele ei õpetata koolis meie tõelist ajalugu ja kes seetõttu peavad elama tulevikuta. Oma maata! Linnakolooniates nagu pagulaslaagrites. Harjumiseks tulevikusetusega, enesekoloniseerimisega.

ÜLO PALOVER, eakas talupidaja Võrumaalt Lasva vallast

Jaga |