Õhtulehest välja jäänud Edgar Savisaare vastus

Õhtuleht

Mari-Leen Albers: Ütleb ju vanasõnagi, et minu kodu on minu kindlus. Hundisilma üritused on Teile väga südamelähedased, seetõttu ei viibi Te kunagi ka presidendi vastuvõtul. Miks Te elate seal üksinda?

Edgar Savisaar: Sel aastal 24. veebruaril, presidendi vastuvõtu ajal, ma ei olnud Hundisilmal, kuigi muidu olen tõesti alati olnud. Sel korral ma olin Brüsselis. Just sel päeval toimus Tallinna Euroopa Liidu esinduse 10. aastapäeva üritus. Meie esinduse juht Allan Alaküla suutis mu ikkagi Brüsselisse meelitada. Ja see oli väga tore vastuvõtt.

Mis aga puutub sellesse, et miks ma olen Hundisilmal, siis mulle meeldib seal. Väga meeldib, kuigi, Tallinnas meeldib ka. Ma armastan Tallinna, aga ma armastan ka Hundisilmat. Aga see, et ma Hundisilmal üksi olen, kust Te seda võtsite? Ma hakkasin praegu mõtlema, kui Te küsisite, et ma tean vähemalt nelja Õhtulehe või selle eellase ajakirjanikku, kes on käinud Hundisilmal. Hakkame lugema - Urmo Soonvald on seal käinud, Siim Randla on seal käinud, Raivo Palmaru (see oli küll Õhtulehe eellase ajal), Vainküla - tema oli küll metsas peidus sel ajal. Aga noh, see oli ikka Hundisilma külje all. Ma ei usu, et keegi neist võiks Teile väita, et ma oleksin seal kuidagi üksinduses olnud või omaette. Mul on ikka seal päris palju rahvast, mulle meeldib, kui inimesed on minu ümber. Lugege Andrus Kivirähki lugusid, mis ta on Hundisilma kohta kirjutanud, sealt jääb selline mulje, et pidev sebimine käib minu ümber ja palju inimesi on ja... See ei ole nii, et ma olen seal uhkes üksinduses. Mõnikord tahakski rohkem olla üksinda, sest kontakte on tõesti elus tohutult palju. Võib-olla liigagi palju. Aga see üksindus ei tule ka hästi välja. Ma kardan, et kui ma oleksin üksinda, siis mul oleks varsti igav.

Õhtulehe nii on-line intervjuu kui ka videointervjuu: 

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=331438&q=savisaar).

Jaga |