Saaremaa Laevakompanii pole maailmanaba

Ants Kull,      08. september 2004


Tänavune suvi on olnud väga sündmusterohke. Elamuste jada lõpetab Eesti Vabariigi ja Saaremaa Laevakompanii kemplemine uue lepingu sõlmimiseks, sest 1. oktoobrist lõpeb eelmise lepingu tähtaeg. Kui seda lepingut osapoolte vahel aga ei sõlmita, saabuks justkui maailma lõpp.
Mulle jääb mõistatuseks, miks kapitalistlikus ühiskonnas peab riik erafirma nõudmised rahuldama ja pealegi maksma. Kui majandada ei suudeta, siis on firma pankrotis ning vedusid hakkab teostama teine seltskond võimekamate härrade juhtimisel. Sotsialismiaegse mõttelaadiga seltsimehed võtku labidas ja tulgu mandrile kraavi kaevama – nii oli see ka esimese Eesti Vabariigi ajal. Hiidlane ütleb, et mandrimees pole kunagi hiidlase jutust aru saanud, nii ei saa minagi aru Saaremaa Laevakompanii hiiglasuurest dotatsiooninõudest riigilt.
Juhus viis mind kokku ühe Saaremaa mehega. Tema ei näinud kogu loos mingit katastroofi. Meil omal paate küll, millega mandril käia kui vaja, ütles ta. Milleks peab maksumaksja riigi vahendamisel kinni maksma saamatu juhtimise. Kihnlastelt ja ruhnlastelt ning teistelt väikesaarte elanikelt pole kuulda mingit hädaldamist, sõidavad vajadusel oma paatidega. Vene ajal kutsusid mandrimehed saari välismaaks ja oligi hea, et sinna ei pääsenud igasugused joodikud ja lärmajad.
Riik võiks ju natuke Saaremaa Laevakompaniid doteerida, kuid parem oleks doteerida Saaremaa maavalitsust, sest kui laevapileti hinnad mäe kõrguseni tõusevad, on saarlastel abi vaja. Olukord on juba selline, et mandrimeeste tagant rämpsu koristamiseks ei jätku omavalitsusel raha. Mandrilaste lärmamisest ei taha rääkidagi.
Kokkuvõtteks: Tahame elada kapitalistlikult, kuid tegutseme sotsialistlikult.
P.S. Võibolla saaks ülevedu korraldada nii nagu lennufirmad: äriklass, turismiklass jne, kus sõidetakse oma kulu ja kirjadega, ning saarlaste klass, mida riik toetab.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)