Ajakirjanduse madal maine

URMI REINDE,      06. november 2002




Riigikogu kantselei tellib regulaarselt alates 1996. aastast parlamendi ja kodanikuühiskonna suhetega seotud sotsioloogilisi ning avaliku arvamuse uuringuid. 2002. aastal on läbi viidud kaks avalikkuse uurimist. Kesknädal sai sotsioloog Aare Kasemetsalt mõned väljavõtted läbiviidud küsitluste tulemustest. Üks olulisemaid nendinguid seal oli, et suur osa avalikkusele suunatud teabest moonutatakse ja võimendatakse ajakirjandusväljaannete toimetustubades.

Eesti ühiskond 2002:
institutsioonide usaldusväärsus ja elanikkonna informeeritus
ES Turu-uuringute AS-i läbi viidud avalikkuse ja selle erinevate rühmade arvamuste, hoiakute ning eelistuste uuring keskendub Eesti riigi, turu/majanduse ja kodanikuühiskonna nähtuste ja protsesside vaatlusele, sh erinevate institutsioonide usaldusväärsus, elanikkonna aktiivsus/passiivsus, informeeritus, infovajadus, rahulolu avalike teenustega jmt.
Uuriti ka ajakirjanduse kui ühiskonnakeskse meediaga seotud küsimusi.
Hinnates ajalehtedes, ajakirjades, raadios ning televisioonis edastatavat riigivõimude tegevust käsitlevat informatsiooni, pidas 51% küsitletutest ajakirjanduse informatsiooni objektiivseks ja 38% ebaobjektiivseks.
Küsimusele, kas kõigil inimestel ja poliitilistel jõududel on oma mõtteavaldustega väljatulemiseks ja artiklite avaldamiseks võrdsed võimalused, vastas 42%, et peab neid võimalusi võrdseks ja 45% vastas, et peab neid võimalusi pigem või täiesti ebavõrdseks.
Sama küsitluse järgi teevad Eesti elanikele kõige enam muret enda või lähedaste tervis, oht sattuda kuritegevuse ohvriks ning kasvav mure narkomaania ja AIDSi leviku pärast. Igapäevaste majandusmurede ja vanaduspäevade kindlustatuse kõrval on probleemide pingerea eesotsas ka mure looduskeskkonna muutuste pärast.
Kõige olulisemaks väärtuseks peetakse tervist ja tugevat perekonda. Samuti on väärtuste esireas ausus, õnn, tõeline sõprus ning armastus. Üldistest sotsiaalsetest väärtustest tõusevad esile rahu maailmas, puhas keskkond ja riigi julgeolek. Kõige vähem väärtustatakse võimu omamist, ühiskondlikku tunnustust ja lunastust. Suhteliselt vähem lähevad Eesti inimesele korda hedonistlikud väärtused - jõukus, muretu, meeldiv ja huvitav elu, tehnika areng.

Suhtumine rahvuslikku ning riiklikku identiteeti ja rahva ühishuvidesse
Avaliku arvamuse kui fenomeni uuringud võimaldavad sotsiaalteadlastel, poliitikutel, ajakirjanikel, ärimeestel jt paremini mõista, mis on elanikkonna erinevatele sihtrühmadele oluline, milliseks käitumiseks ollakse ühiskonnas valmis jm.
Poliitikute, juhtivametnike, ärimeeste ja ajakirjanike sotsioloogiliste (turu)uuringute kasutamise põhjused võivad kaudsel vaatlemisel tunduda sarnased, kuid lähemal analüüsil on uuringute teabe kasutamise võrgustik ja missioon ühiskonnas üsna erinev.
Sotsioloogilise teabe kasutamisel poliitikas ja meedias paneb sotsiolooge sageli muretsema asjaolu, et see teave muutub-moondub sotsiaalses kontekstis olulisel määral. Üks olulisi kohti, kus toimub avalikkusele suunatud sotsioloogilise teabe "kultuuriline selektsioon", tõlgendamine, moondumine ja võimendamine, on ajakirjandusväljaannete toimetustuba.

Küsitluse järgi teeb Eesti elanikele enim muret enda või lähedaste tervis, oht sattuda kuritegevuse ohvriks ning kasvav mure narkomaania ja AIDSi pärast. Suhteliselt vähem lähevad Eesti inimesele korda hedonistlikud väärtused - jõukus, muretu, meeldiv ja huvitav elu, tehnika areng.

Refereerinud

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)