Intervjuu suurpere emaga Võrumaalt

Võrumaa Mõniste valla Saru küla väikeses talus elab perekond Põder, kes vaatamata Eestis toimuvatele tõmbetuultele on teoks teinud muistsete eestlase tahte: meid peab palju olema, siis suudame tugevad olla ja ennast kaitsta.

Leian perekond Põdra elamise kiiresti üles, sest Saru külas neid teatakse. Õuele sõites on ema Meeli ja isa Jaanus õues askeldamas, kolm last vanemate ümber tiirlemas. Mind võetakse vastu rõõmsalt - nii naerusuiselt, justkui poleks suurperel ühtki muret. Läheme kööki, mis alles hiljuti Kredexi abiga renoveeritud. Auravad kohvitassid ees, alustame intervjuud perenaise Meeliga (42).

Toomas Paur (TP): Meeli, kas oled sünnilt võrumaalane ja kus on sinu sünnikodu?

Meeli Põder (MP): Jah, võrumaalane ja pärit paljulapselisest perest - meid on kokku viis last. Sünnikodu on Varstu vallas, kus elab siiani minu isa, ema on siitilmast lahkunud. Juured on niisiis Võrumaal ja talutöö juures.

TP: Siin Mõnistes elate abikaasa talumajas kogu suure perega - ma imestan, oled nii noor naine, sündinud 1972. aastal ja sul on juba seitse last...

MP: Tõesti, elu on nii läinud, et praeguseks on mul kuus oma last ja üks kasulaps. Kõige vanem poeg Urmas on juba 24, järgmine poeg Tauri 23, tütar Tiina 19, kasutütar Rosa-Liina saab 14, tütar Jaana on 13 ning kaks väiksemat - üheksane Janar ja neljane Merlis Marten. Siin olengi elanud nüüd juba 24 aastat.

TP: Kas tänases Eestis on väga raske nii suure perega hakkama saada? Lisaks oled ju võtnud veel kasulapse kasvatada.

MP: Muidugi on raske! Kogu vastutus on ju minu ja abikaasa peal. Ega riigi abi eriti tunda pole, ainult lastetoetus, mis on nii pisike, et kaob sama märkamatult kui tuligi. Aga armastan väga lapsi, neist on nii palju rõõmu - nii sai võetud ka kasulaps. Kaks vanemat poega on küll juba pealinnas oma elu peal ja kutsekoolis õppiv Tiina käib kodus aeg-ajalt. Muide, juba õige pea saab minust ka vanaema.

TP: Kas vanaemaroll paneb ka pabistama, ikkagi nii noorelt ja esimest korda?

MP (naerdes): Loomulikult! Aga eks minu eas on palju noori vanaemasid.

TP: Kas laste kõrvalt ka tööl käid?

MP: Ei, laste kõrvalt on raske tööl käia ja tervisega on ka probleeme. Abikaasa käib küll tööl. Meil on siin kaks hektarit maad, aga kahjuks tänapäeval enam loomakasvatus ära ei tasu. Varasemalt oli meil sead ja lehm. Nüüd on ainult kanad.

TP: Sigade kasvatamine ei tasunud siis ära?

MP: Ei, kurioossel kombel on liha osta odavam, kui ise loomi pidada. Põrsas maksab 60 eurot, ja tema suurekskasvatamiseks läheb 500 kilo jõusööta. Jõusööt on aga nii kallis! (Meeli tõstab käed kõrgele üles.) Ostame seakasvatajatelt liha, kolm siga läheb aastas meie perel. Maal tasuks loomade kasvatamine ära vist ainult siis, kui riik appi tuleks - aga ega ta taha tulla. Sellise ettevõtte alustamiseks on ju vaja teha suuri investeeringuid. Aga oma pere jaoks kasvatame küll kõiki aiasaadusi.

TP: Talvevarusid saab täiendada ka marjul ja seenel käies...

MP: Tõsi see on, et midagi ikka metsast saab. Oleneb muidugi, kuidas suvi on. Valitsus peresid aitama ei kipu, aga võib olla loevad ka metsas marjulkäimisegi toetuseks. (Meeli rõkatav naer haarab kaasa ka kõik teised.)

Kui iga päev istub laua taga vähemalt kuus inimest, siis kulub ka toidule korralik summa, umbes 15 euroga päevas peab arvestama. Eks tuleb nutikas olla ja võimalikult palju ise teha, siis kulub ka poes vähem. Meie pere sissetulekud koosnevad ju abikaasa palgast, minu töövõimetuspensionist ja lastetoetustest. (Meeli muutub esimest korda kurvaks.)

TP: Meeli ja Jaanus, te olete tublid, et seda kõike suudate! Aga kas vald ka kuidagi aitab?

MP: Kunagi ammu on aidanud, aga momendil mitte. Kui võtsime kasulapse, siis vald aitas majale uued aknad ette ja nüüd saime laenu Kredexist. Õnneks lapsed hoiavad väga kokku ja saavad aru, et on suurperest. Aitavad kõigi tööde, ka toidutegemise juures. Muide, meie pere jaoks on soe koolitoit ikka väga suureks abiks!

TP: Vaatamata suurele perele ja väikesele sissetulekule oled ikkagi positiivne - see on nii tore! Aga ütle, mida sa esimese asjana Eesti poliitikas muudaksid?

MP: Positiivne peab olema, sest ega nutmisest pole suurt kasu. Ja esimese asjana tuleks viia lastetoetused Soomega vähemalt samale tasemele, sest hinnad on ju põhjanaabritega samad.

TP: Räägime lõpetuseks siis veel veidi poliitikast. Astusid hiljuti Keskerakonda. Mis motiveeris seda tegema?

MP: Eks ikka lootuses, et Keskerakonna võimule saades läheb elu kogu Eestis paremaks - et tuleksid suuremad lastetoetused ja pöörataks tähelepanu ka maaelu arendamisele. Muidugi on väga tähtis, et maakoolid alles jääksid ja tööd jätkuks kõigile. Tallinnas olles tajusin, et Keskerakond on palju teinud linnakodanike heaks. Mulle meeldib, et Keskerakond väärtustab kõiki inimesi - mitte ainult rikkaid.

Intervjueeris

TOOMAS PAUR, lõunaeestlane

Jaga |