Uus tase: Kapo tegeleb kuusevargusega

Vanasõna ütleb, et ükski inimene ei või kindel olla, et ta mitte kunagi ei satu haiglasse, vanglasse, hullumajja või kohtusse. Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti isa Ennuga just nii juhtus - temast otsustati teha varas. Kohtumaterjale uurides tabas Kesknädalat üllatus - pealtnäha tühisesse asjasse on segatud Kaitsepolitseiamet, kus töötab Enn Vitsuti peale kaebuse esitanud naabri elukaaslane Kristina Kareva.

Enn Vitsuti kohtuasja pikemat lahtiseletamist ei pea Kesknädal vajalikuks. Ütleme vaid, et tegemist on vaidlusega maaomandi üle. Tunnistame ka seda, et hetkel on Enn Vitsut kohtus kaotaja rollis. Nn „kaheksa kuuse kaasuse" (need kasvasid vaieldaval maa-alal) uurimisse kaasati millegipärast kapo. Tulemus oli, et Harju maakohus mõistis Enn Vitsuti süüdi. Mis aga eriti imelik - väidetav kahju jäeti hr Vitsutilt välja mõistmata!

Ei nõustu kohtuotsusega

Isa süüdimõistmisega Toomas Vitsut ei nõustu: „Kogu süüdistus oleks pidanud kokku varisema ainuüksi seetõttu, et kõnealune maatükk on kinnistusraamatusse kantud minu isa ja minu kaasomandina ja me tasume selle eest ka ruutmeetri täpsusega Eesti riigile igal aastal maamaksu. Iseenda maalt ei saa varastada!"

Vitsuti sõnul oli naaber Ardi Romet lasknud maaüksuse ümber mõõta ja esitas seejärel kuriteoavalduse kaheksa puu mahavõtmise kohta, et varjata iseenda tehtud varasemat lageraiet.

Kusjuures kaheksa kuuse eest tahtis ta hüvitisena saada uskumatu summa - algul 1500 eurot, mis kohtuvaidluse alguseks oli kahanenud 580 euroni. Selle summa jättiski kohus süüdimõistvast otsusest hoolimata hageja kasuks välja mõistmata. Vitsuti hinnangul on see mitmeti mõistetav, kuna kohtus vaieldi ka võimaliku kahju suuruse üle. Tema sõnul ei saanud see kaheksa kuuse eest ületada 220 eurot.

Ootamatu nüanss - kaitsepolitsei kaasamine kuuski uurima

Sootuks uus nüanss selgus kohtupidamise käigus, kui süüdistatav protsessiosaline sai teada, et asja uurimisse on kaasatud kaitsepolitsei.

„2012. aasta jaanuaris alanud uurimise jooksul see meile teada ei olnud. Alles kohtus selgus, et miskipärast huvitas kaheksa puu raiumine kapot. Esialgu ei oska ma näha muud seost, kui et selles asutuses töötab süüdistuse esitanud mehe abikaasa - see sai samuti teatavaks kohtus. Aga esitasin ka päringu Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile, et selgust saada, miks kapo asjaga tegeles," kõneleb Vitsut.

Prokuratuuri raskekahurvägi

Lisaks kapo juhtivspetsialistile oli „raskekahurvägi" väljas ka prokuratuurist, kus kuuskedega pandi tegelema narko-, organiseeritud ja rasketele kuritegudele spetsialiseerunud osakonna ringkonnaprokurör. 81-aastast endist õppejõudu Enn Vitsutit kuulas aga üle mitte mõni reapolitseinik, vaid vanemkomissar.

„Kogu loost puudus vaid eriüksus," ironiseerib Toomas Vitsut. Tema sõnul viitab kõik sellele, et tegu polnud mitte tühipalja kaheksa kuuse kaasusega, vaid sellest asjast püüti välja pigistada kõik, mis vähegi võimalik nii Toomas Vitsuti kui ka Keskerakonna mustamiseks.

Vitsuti eaka isa süüdi mõistnud kohtuotsus on edasi kaevatud Tallinna ringkonnakohtusse.

URMI REINDE

[esiletõste 1]:

Toomas Vitsut pöördus Riigikogu erikomisjoni

Toomas Vitsut pöördus 21. jaanuaril Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni poole, et saada selgust, miks on tema isa Enn Vitsuti suhtes algatatud kriminaalasja menetlemisse kaasatud Kaitsepolitseiamet. Vitsuti avalduse aluseks on asjaolu, et kriminaalasja nr 1-13-7272 (12230100920) menetlemisel Harju maakohtus selgunud fakti kohaselt oli kaheksa kuuse varguses esitatud süüdistuse kohtueelsesse menetlusse kaasatud Kaitsepolitseiameti töötaja. Teatavasti aga kaitsepolitsei pädevusse varguste uurimine ei kuulu.

Enn Vitsutit (Koolitoa katastriüksuse omanik; teine kaasomanik on tema poeg Toomas Vitsut) süüdistati Karistusseadustiku § 199 lg 1 (vargus) märgitud teo toimepanemises. Kriminaaltoimiku materjalidest selgub, et kohtueelset menetlust viis lisaks Põhja prefektuuri kriminaalbüroole läbi ka Kaitsepolitseiamet.

Kohtumenetluse käigus selgus, et hageja Ardi Rometi abikaasa Kristina Kareva on Kaitsepolitseiameti töötaja (vt lisa - koopia kohtuistungi protokollist 17.12.2013 kriminaalasjas 1-13-7272).

Vitsut palus järelevalve korras kontrollida, miks tegeleb varguse süüteokoosseisuga Kaitsepolitseiamet ja kas Kristina Kareva on seotud kriminaalasja menetlemisega.

[ewsiletõste 2]:

Kapo eitab osalust

Tallinna Televisiooni uudistesaade „Täna" tegi mõni nädal tagasi juhtumist uudise, küsides ka kapolt, milles asi. TTV-le teatas kapo lühidalt, et nemad pole asjaga tegelnud.

Siit kerkib Kesknädala jaoks täiesti elementaarne küsimus: kas keegi kapo ametnik lihtsalt täitis „vabal ajal" sõbra või sõbranna tellimust? Kesknädal pöördus teabenõudega Kaitsepolitseiametisse, et tekkinud segadust täpsustada: kas keegi kapo ametnikest tegutses omal algatusel?

Kaitsepolitseiameti vastus Kesknädala teabenõudele

Küsimus nr 1.

Ajaleht Kesknädal on ette valmistamas üht ajakirjanduslikku käsitlust kohtumaterjalide põhjal. Kriminaalasi nr 1-13-7272 (12230100920), mis oli menetlemisel Harju Maakohtus. Kohtumaterjalidest järeldub, et asja uurimisse oli kaasatud Kaitsepolitseiameti töötaja - ameti juhtivspetsialist Lemme Berkis.

Siit Kesknädala küsimus - miks oli kaasatud kaitsepolitsei ametnik kaasusesse, mille iseloom mahub tavalisse omandivaidlusse ja mis ei puuduta riiklikku julgeolekut?

Kaitsepolitseiameti vastus:

Lemme Berkis oli eriteadmistega spetsialistina kaasatud tehnilise seadme kasutamiseks PPA palvel, millega kannatanu abikaasal ei olnud mingit pistmist.

Küsimus nr 2.

Kohtuprotokollis leiduvad read:

„Kannatanu vastab kaitsja küsimustele: Tuleneb kriminaalasja materjalidest, kas keegi teie pereliikmetest töötab Kaitsepolitseis?

- Kas on seotud tänase kohtuasjaga?

- Jah, seostub kohtumaterjaliga selle põhjalt küsin?

• Jah, tuleb tunnistada minu abikaasa on kaitsepolitseiameti nimekirjas."

Siit Kesknädala 2. küsimus: Kui kannatanu abikaasa Kristina Kareva töötab samuti Kaitsepolitseiametis nagu ka kriminaalasja uurinud Kapo juhtivspetsialist Lemme Berkis, siis olles tuttavad töökaaslased, kas Kareva võis mõjutada Berkist uurimisel kalduma hageja kasuks?

Kaitsepolitseiameti vastus:

Ei ole mingit mõistlikku põhjust selliselt väita. Kaitsepolitseiamet ei uurinud seda kuritegu, seega ei saanud pr Berkis teha mingeid otsuseid kannatanu abikaasa kasuks.

Kesknädala küsimus nr 3:

Kas edaspidi võivad kodanikud eeldada, et Kaitsepolitseiamet aitab neid ka kõigis teistes sarnastes omandivaidlustes kõigis Eesti külades ja linnades?

Kaitsepolitseiameti vastus:

Kõigepealt lubage ennast järele aidata kohtumaterjalidest arusaamises - tegemist ei olnud mitte omandivaidluse, vaid kuriteo uurimisega. 3D ehk sündmuskoha ruumilise vaatluse seadme tehnilises käsitsemises oleme abi osutanud ka liiklusõnnetuse sündmuskoha jäädvustamiseks süüteomenetluses ja ka isikuvastaste kuritegude sündmuskoha vaatluses. KAPO eriteadmistega töötajate kaasamise vajaduse otsustab neil puhkudel politsei ja väikeses riigis on normaalne, et kasutatakse vara kokkuhoidlikult ja jagades, mitte ostes kõigile asutustele kalleid seadmeid ja koolitades kõikjal eraldi inimesi. Nii kasutatakse vajadusel ja võimalusel ka teiste asutuste vahendeid. Kodanik võib olla kindel, et KAPO uurib oma menetluses olevaid kriminaalasju kvaliteetselt ja kui PPA või näiteks MTA (Maksu- ja Tolliamet) palub abi, aitame ka kolleege. Selline praktika on levinud paljudes ELi liikmesriikides, kus kasutatakse spetsialistide oskusi ja tehnikat mõistlikult.

Harrys Puusepp

pressiesindaja, Kaitsepolitseiamet

Jaga |