Romano Prodi hoiatas eurovaimustuse eest

01. oktoober 2003


Euroopa Komisjoni president Romano Prodi kutsus 25. septembril Euroopa Liiduga (EL) ühinevaid riike üles eurotsooniga ühinemisel mitte kiirustama.
"ELiga liituvates riikides on tunda rõhutatud entusiasmi euro suhtes. Ja kuigi ma tervitan seda, peame me olema ettevaatlikud. Üleminek eurole toob uutele riikidele olulisi majanduseeliseid, kuid liiga kiire üleminek eurole tooks ka kulusid," ütles Prodi Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung.
Järgmise aasta mais ühineb ELiga plaanikohaselt kümme riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tshehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Enamik nimetatud riikidest on öelnud, et kavatseb võimalikult kiiresti eurole üle minna.
Ka Financial Timesi 8. septembri numbris hoiatas ELi majandus- ja finantskomitee juht Caio Koch-Weser, et uued liikmed kahjustavad nii iseennast kui ka ühisraha eurot, kui kiirustavad euroga liituma enne, kui on selleks küpseks saanud. Ta väljendas muret, et mitmes riigis valitseb rahaliitu pääsemise suhtes liigne optimism.
Seevastu ekspresident Lennart Meri arvas 14. septembril ETV saates "Viimane vaatus", et mida enam väikeriike liitub Euroopa ühispangaga, seda tugevam on väikeriikide hääl.
Samuti rõhutas Meri Rootsi eurorahale ülemineku hääletuse eel selle tulemuse tähtsust: "Ma loodan meie huvides, et Rootsi läheb üle eurole. Soome tegi seda ja näeme, kui jõudsalt on Soome ennast ühekorraga Euroopa riigiks teinud," ütles Meri.
Miks Rootsi aga siiski eurosid ei tahtnud? Väidetavalt seepärast, et vabalt kõikuv Rootsi kroon on olnud suureks abiks riigi kodumaisele tööstusele. Soome peaminister Vanhanen ja president Halonen käisid Rootsis, aitamaks peaminister Perssonil rootslastes suurendada optimismi eurodesse. Soomlased olid üsnagi omakasupüüdlikud, sest euro kasutusevõtt Rootsis oleks olnud neile kasulik - see nõrgendaks Rootsi puidu- ja metallitööstuse konkurentsivõimet. Osa majandusspetsialiste kinnitab, et ELi laienemise järel võib rääkida juba täielikust kaosest. Saksamaa ja Prantsusmaa manipuleerivat juba praegu tahtlikult oma riigieelarve defitsiidiga, mille peavad lõppkokkuvõttes kinni maksma väikeriigid. See väide oli ka Rootsi eurovastaste üks trumpe.
Hollandi suurima panga Rabopank rahandusanalüütiku Menno Middeldorpi hinnangul ei too Eesti liitumine eurotsooniga kaasa suuri negatiivseid arenguid majanduses, kuna Eesti vastab eurotsooniga ühinemise Maastrichti kriteeriumidele ning kroon on euroga seotud. Huvitav oleks teada, kas Eestil euroga ühinedes mingeid riske polegi?
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)