![]() Ärge tehke lasteaedu!AADU RAST, 28. jaanuar 2004Avalik kiri Mark Soosaarele Vt ka 28. oktoobri 2003. a Postimeest Lasteaed ei ole kindlasti laste kasvatamise ja harimise paik. Pigem on see laste sandistamise paik. Lasteaed oli 19. sajandi sotsialistide-utopistide idee ja sinna see pidanuks koos Robert Oweni katsetustega jääma. Veerand sajandi eest olid lasteaiad dogma. Tobe ja julm dogma nagu kogu meie tolleaegne elukorraldus. Praeguses vabas elukäsitluses võiks ka lasteaedade asemele mõni uus idee sündida. Tere Mark! Oled mures meie laste eelhariduse pärast. Mina ka. Ühiskonnateadlasena olen mures kogu meie elu pärast, kuid kõik algab haridusest. Elu parimaks korraldamiseks peavad asjad olema korraldatud parimal viisil. Õpetajad töötavad ennastsalgavalt, ennastunustavalt, kutsumusest. Ühiskond peab õpetajaid streikimata tunnustama senisest enama vääriliseks. Mitte õpetajad ei pea streikima, vaid lapsevanemad seisku raudnaelana õpetajate eest. Meie peame selleks, et õpetajad saaksid rahulikumalt oma missioonirikast tööd teha, senisest enam pingutama. Lapsed on valmis juba enne kooli palju vajalikku ära õppima. Noorus tuleb võimalikult hästi ära kasutada. Mäletan, kuidas mu õpetajaist vanemad lasid kahel teisel minuealisel maapoisil esimese aastaga kaks klassi ära lõpetada. Poistel ei olnud esimeses klassis tõesti midagi teha. Edaspidine õppimine vaid kinnitas nende andekust. Esimene õpetaja on suurenisti määrava tähtsusega kogu edaspidisele õppimisele. Sa, Mark, kirjutad, et võimukoalitsiooni eelnõu lasteaiapedagoogide palga alampiiri kaotamiseks on julm samm esimese õpetaja rolli devalveerimiseks. Tõde on alati konkreetne. Olevat olemas mingisugune ÜRO väikekoolide konventsioon, ilmselt leidub seal ka midagi nende õpetajate palkade kohta. Sinul seal üleval Toompeal peaksid ju asjad hästi teada olema. Küsid retooriliselt, kas meie lasteaiad suudavad võistelda euroopaliku eelharidusega? Mõni ehk isegi suudab. Sa käsitad lasteaeda kui paratamatut institutsiooni, mis peab alati olema. Mina jätaksin mõiste lasteaed kui tarbetu ära ja piirduksin mõistega koolieelne haridus, või nagu Sina nimetad, eelharidus. Lasteaed on täiesti mööda nähtus Lasteaed kui institutsioon on minu meelest täiesti mööda. Laste kasvatamise ja harimise paik see kindlasti pole, see on laste sandistamise paik. Lasteaedade idee oli 19. sajandi sotsialistide-utopistide idee ja sinna see pidanuks ka jääma koos Robert Oweni katsetustega. Veerand sajandi eest olid lasteaiad dogma. Tobe ja julm dogma nagu kogu meie tolleaegne elukorraldus. Praeguse vaba elukäsitluse korral enam vast nii ei ole. Toona said lasteaednikud minu peale tigedaks, kui ma neid ajalehes Edasi põhjasin. Minu lapselaps Mihkel käib lühendatud ajaga Viljandi väga heas lasteaias. Kõik on parim, mis üldse olla saab. Kuid seal ei ole võimalik lahti saada lasteaedadele omastest hädadest, näiteks stressi tekitav lärm ja sagimine. Aias kannatab väikelaste tervis Kel on, viib lapse aeda autoga. Kuid mõnd viiakse veel ühiskondlike sõidukitega läbi nakkuskadalipu ilmast hoolimata. Kui ühel lapsel on nohu, saavad selle ka ülejäänud. Tatisest ninast keskkõrvapõletikuni on aga vähem kui sentimeeter. Mis võib kujuneda vägagi hirmsaks. Mihkli sugulasel juhtus vene ajal kolm kuud järjest kodus olemist, siis nädalaks lasteaeda ja uus haigestumine. Ema sai poisi haiguse ajal haiguslehega palgakompensatsiooni. Pere eelarve ei kannatanud. Haigusmaraton lõppes kolme aasta pärast tugevate kirurgide resoluutse vahelesegamisega kolmanda adenotoomia näol. Poisile jäi hinge jälg kogu eluks. Samal ajal eesti ühe silmapaistva kergejõustiklase samaealine tütar suri. Jääb üle vihaselt kiruda toonast inimvaenulikku kommunistlikku korda koos oma väärastunud juhtidega. Tänastele juhtidele saab öelda, et ärge tehke. Ärge tehke lasteaedu! Kasahhi kirjanik ja ühiskonnategelane Tsõngõz Ajtmatov täheldas, et lasteaias kasvanud inimesed on kõik toredad, kuid kuidagi ühtemoodi, nivelleeritud. Aias, kus lapsi on rühmas kuni 30, ei saa korralikust eelharidusest juttugi olla. Lapsi saab seal vaid karjatada, mitte harida. Laste kasvatamisest ei tea noored emad, kui nad just ei ole koolitatud kasvatajad, tuhkagi. Väike tüdruk tahab minna lasteaeda mööda kõnnitee äärekive. See nõuab tasakaalu ja on põnev. Ema kraaksatab - jäta järele! Tema kiirustab tööle. Emad võiksid tööl käia, et mitte kaotada oma oskusi ja sotsiaalseid kontakte. Lapsele tuleb võtta koju hea kvalifitseeritud kasvataja. Meil on selliseid tuhandeid. Ainult et nad töötavad tasuvamal tööl. Kui üks lapsega pere lubaks enda juurde võtta veel paar-kolm last, saaks haritud kasvatajale maksta 8000-10 000 krooni kuus, mis ei ole palju. See raha võrduks kulutustega aias. Nii väikesele lastehulgale saab juba midagi õpetada, käia kusagil midagi vaatamas, kaasa tegemas. Lasteaed on õigustamata kulutus Lasteaed on tohutu ja pealegi õigustamata kulutus. Päeval on lapsed lasteaias ja kodud tühjad. Õhtul on lasteaiad tühjad. Puhtalt ebamajanduslik. Tallinnas maksab linn ühele lasteaiakohale peale 20 000 krooni aastas. Ühe kuu kohta teeb see ligi 1700. Vanem ise maksab koharahana veel umbes 500 krooni kuus. Kõigele lisanduvad lasteaiahoone ehituskulud. Arvan, et vanemapalk (mitte see praegu kehtestatud!) iga lapse pealt võiks tulla ütleme nii 2000 krooni kuus. Palk on ju tasu tehtud töö eest. Oi seda laste hulka siis Eestimaal, ole ainult mees lapsi tegema! Jätad aga töö tegemata (lapse kasvatamata), palka ei saa. See klausel peaks seaduses kindlasti sees olema. Ja siis tuleks juba kõik aiakulud lapsevanemal endal kanda, kui ta lapse sinna viib. Praegusega võrreldes linn (riik) lisakulusid ei kannaks. Pigem vastupidi. Vabanev töötajate hulk (arv) kataks nn kodukasvatajate vajaduse. Varsti lasteaedu enam tarvis ei olegi. Või kui sa just ise kinni maksad. Jään seisukohale, et hommikul vara selle unimütsi soojast voodist välja tirimine ja kuhugi kaugele tarimine on vägivald. Hirmus vägivald. Ei maksagi imestada meie noorte jultumuse üle. Nad on ju maast madalast kasvanud vägivallas. Lastekasvatajad võiksid ühineda Veerand sajandit tagasi tegin ettepaneku asutada lastekasvatajate assotsiatsioon, mis vahendaks kasvatajaid ja lastevanemaid, olles ühtlasi teabe ja laste kasvatamise korraldamise keskus. Sotsialismi ajal see ettepanek toetust ei leidnud, oldi kinni juurdunud lasteaedade institutsioonis. Eraettevõtluse aegu võiks see olla üks lahendus väikelaste harimisel. Assotsiatsioon koondaks kasvatajad ja annaks garantii ka nende kvalifikatsioonile. Iga inimene vajab kindlustunnet. Liiati vajab seda väeti. Kodu on koht, mis asendamatu kindluse annab. Kõik väljaspool kodu on võõras, tundmatu, ohutunnet tekitav. Lasteaed lahendab ema probleemid, mitte ei kasvata last. Lasteaedade jätkuv olemasolu arenenud Lääne riikides mind ei veena. Ka seal pole aiad laste kasvatamise parim lahendus. Ka seal on emad inimesed, s.t egoistid nagu meilgi. Lasteaedu pole vaja. Lapsele tuleb koju võtta hea kvalifitseeritud kasvataja. Meil on selliseid tuhandeid. Ainult et nad töötavad tasuvamal tööl. Viimati muudetud: 28.01.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |