Astume edasi vapra südamega!

Patriotism on kiiduväärt asi, aga neid, kes vastupidist arvavad või väidavad, on enam kui küll. Maailmas seisab ees palju mõttetuid veresaunu ja teadmatuses viibivate hingede lõksupüüdmist. Kõiksugused sepitsused, intriigid, roimad, meedia ülesostmine, ajupesu, raha kui ebajumalat teenivate inimeste kuritegelikkus – kõik see käib niisuguse võimu nimel, mis tegelikult ei tee mitte kedagi õnnelikuks. Aga igavikulistel vaekaussidel kaalub armastus lõpuks kergeks kõik muu. Piibli prohvetid ennustavad, et kurjusel lastakse areneda äärmuseni ja saabub seniolematu viletsus. Siis ongi rohkem kui kunagi varem vaja inimesi, kes pole ostetavad ja müüdavad. „Uue maailmakorra“ juured on loodud minevikus kurjuse abil, selle algmed sündisid „ilma inimkäte abita“, aga samal viisil toimub ka selle süsteemi hävitamine – koloss variseb ja seda varingut ei suuda keegi ära hoida. Millal see kõik toimub, on meie silmade eest armulikult varjatud.

Inimese osa piirdubki igapäevase õige valiku tegemisega, ustavusega oma keskkonnale. Meist igaühel tuleb õitseda seal, kuhu meid on istutatud. Kuigi igal inimesel on aimdus heast ja halvast, näeme kõik, et midagi on lahti „siin ….. riigis“. See, et otsustame jaanalinnu moel pea liiva alla pista, ei muuda midagi. Uudised eksisteerivad ka siis, kui me neist ei huvitu. Pühakirja uurinuna tean ka seda, et universaalse globaalse rassi loomine ei õnnestu: „Ehkki nad segunevad inimseemne poolest, nad ei püsi üksteise küljes.“ Ärme mõtleme liiga palju tulevikule! Olen nõus H. Kortspärnaga, et meie valitsuses istuvad mõttetud naised ja mehed. Isegi mõelda ei taha neist. Ehk ei tohigi? Halvad mõtted, tunded ja emotsioonid on õigem spordisaalis vm. süütult maandada.

Võitlus hea ja kurja vahel toimub iga päev, igas südames, iga hinge pärast. Oleme kistud kosmilisse konflikti.

Paranoiline Võrulane

[fotoallkiri]

KOMISTUSKIVI võib varitseda vapra südamega astujat kõikjal, ka päris siledatel, lausa parketjatel pindadel. Kuid ega edasiminek seepärast seisma jää!

Jaga |