Keskerakonna retsept tervishoiule

MARIKA TUUS,      21. veebruar 2007


Tervishoius pärandas Juhan Partsi valitsus praegusele koalitsioonile suure, 350-miljonilise haigutava eelarveaugu. Arstidele oli palgaleppega lubatud palgatõusu, aga eelarves raha selleks planeeritud polnud. Valimistel lubati arstijärjekorrad kaotada juba ühe aastaga, aga kriisiolukorras pidi Haigekassa nõukogu ravi- ja operatsioonitähtaegu pikendama.
Sotsiaalsfäär oli Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu kolmikvõimu ajal selgelt alahinnatud.

Keskerakonna seisukoht uues valitsuses oli teine: esmalt tõstsime pensione ja seejärel hakkasime tasapisi, kuid järjekindlalt tervishoidu n.ö ravima. Tehti lisaeelarve ja koos uue aastaeelarvega sai tervishoid tol korral ligi 20% raha juurde.

Samas kujunes selgeks, et tervishoiu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks ainult maksumaksjate rahast ei jätku ja tuleb leida lisavahendeid. Koos sotsiaalminister Jaak Aabi ja abiminister Peeter Laasikuga töötasime välja põhjaliku meetmepaketi selle kohta, milliste seadusenõksudega sundida riiki rohkem panustama tervishoiusse.

Tegemist oli põhimõtteliste meditsiinipoliitika muudatustega. ?heks selliseks sai haiglate hoone ja rajatise kapitalikulude ehk amortisatsiooniperioodi kulumi tasumine riigieelarvest, mitte aga ravirahadest, nagu see oli kahjuks juba aastaid kestnud. 1996. aastal otsustas reformierakondlik valitsus tervishoiu doteerimise riigi poolt üldse lõpetada, ja nii hakatigi haiglate renoveerimis- ja remondikulusid kinni maksma raviks ettenähtud rahast.

Just siis algaski tervishoius krooniline rahapuudus, pikenesid ravijärjekorrad, arstiabi muutus paljudele kättesaamatuks. Hiljem sai osa poliitikuid veast aru, ja eelmine valitsus kirjutaski kapitalikulude kompenseerimise riigieelarvest koalitsioonilepingusse. Ent lubadus jäi täitmata.

Täna, kolmapäeval peaks Riigikogus tulema see põhimõte seadusena vastuvõtmisele. Samas saame kasutusse võtta ka haigekassa kasutamata tulemi ehk kasumi 30% ulatuses. Seda raha tahame kasutada ravijärjekordade lühendamiseks.
Veel õnnestus meil tõsta sotsiaalmaksu piirmäära. Kui keskmise palgaga inimese kohta maksab tööandja palgafondi pealt aastas ca 10 000 krooni sotsiaalmaksu, siis riik tegi seda ainult 1200 krooni ulatuses. Nüüd võtsime vastu seaduse, et see miinimummäär peab2009. aastaks kasvama alampalga suuruseks. Nende otsustega saab lisaraha tervishoidu 750 miljonit krooni ja pensionidesse ligi miljard krooni.

Riigi osalust tervishoius oleme kasvatanud sellega, et ligi 50% suurendasime kiirabi rahastamist.

Kindlasti tuleb ülitähtsaks lugeda ka see, et vähendasime operatsioonilepääsu tähtaegu poole aasta võrra. Nüüd tahame lühendada igal aastal südame-, liigeseproteesi-, silmakae- ja kõrva-nina-kurguoperatsioonide tähtaegu poole aasta võrra, polikliinikutes järjekorra maksimaalpikkust aga kolmandiku võrra. Oluline on, et hambaravihüvitis suurenes käesolevast aastast kaks korda ja et hambaproteesikompensatsioon pensionäridele kasvas 2000 kroonilt 4000 kroonini. Edaspidi plaanime 300-kroonise üheaastase hambaravihüvitise asendada 3000-kroonise hüvitisega kolme aasta peale. Rõõmustab nii see, et tõstsime arstide alampalka kahe kolmandiku võrra ja õdedel tõusis palk üle kahe korra, kui ka see, et meie palgareform tagab arstide miinimumpalgaks vähemalt kahekordse Eesti keskmise palga ning et õdede palk jõuab vähemalt 60 protsendini arstide palgast. Riik hakkab tasuma noorte spetsialistide eest õppelaenu ja teeb eluasemelaenu esimese sissemakse, kui noor meedik jääb Eestisse tööle.

Oleme suurendanud arstide koolitustellimust ligi 40 koha võrra ja fikseerisime selle taseme viieks aastaks. ?dede koolitustellimust tahame suurendada poolteisekordseks. Sellega parandame kunagi tehtud suure vea, kui tudengite vastuvõttu Tartu ?likooli arstiteaduskonda vähendati peaaegu poole võrra – 135-lt 70-ni.

Kavatseme luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse. Kindlasti tuleb perearstikeskuste juurde luua rohkem taastusravivõimalusi ja suurendada rahastatud hooldusravivoodikohtade arvu.

Perearstikeskusi aga tahame rohkem koondada suurte tervisekeskuste juurde, et oleks vähem inimeste jooksutamist.

Mart Laari ja Eiki Nestori poolt rootslastelt tellitud maahaiglate hävitamise „arengukava" järgi pidi kinni pandama Jõgeva, Valga, Põlva, Rapla ja mitmed teised haiglad. Meie peatasime selle plaani. Lähipäevil saab taasavatud Tõrva haigla, mida tookord jõuti sulgeda. Keskerakond on seisukohal, et igas maakonnas peab olema oma haigla ning nendes arstide valved, kirurgia- ja sünnitusteenistus.

Meditsiin olgu inimese poole näoga!


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)