13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Riigieelarve ennustab pikka ja külma talveOLEV RAJU, 10. november 2004Olgu alljärgnev poolhumoorikaks, kuid ka veidi nukravõitu vahelugemiseks enne tõsiste sotsiaalprobleemide vaatlust. Näited selle kohta, kuidas kah saab eelarve kava teha, on võetud 2005. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjast. „Tagatakse riigieelarveliste õppekohtade loomine kõrghariduse astmetel vastavalt kõrgharidusreformi kavale." See millegi arusaamatu loomise tagamine peab 2005. aastal riigieelarvest saama ei vähem ega rohkem kui 810 355 700 krooni! (lk 186) Leheküljel 249 planeeritakse, kuidas ja kui palju trahvida oma elanikkonda. (Trahve ei planeerita kunagi!) Veidi hiljem seletatakse, et trahvid on ette nähtud maamaksu tasumiseks. (lk 258) Leheküljelt 250 saame maailma parima pikaajalise ilmaprognoosi – sel aastal tuleb külm ja pika ning paksu jääga talv. Seetõttu kulub kaitseministeeriumil sadamate jää murdmiseks tervelt kaheksa miljonit krooni rohkem kui eelmisel aastal ... Leheküljel 243 räägitakse võimepõhisest planeerimismudelist – huvitav, mis võimest on juttu. Kuna tegu on nii maskuliinse asutusega nagu kaitseministeerium, siis võib oletada, millisest võimest mõeldi neid ridu kirjutades. Samal leheküljel räägitakse pikalt, kuidas kaitseministeerium teeb oma miljardiliste kulude juures kokkuhoidu – üritab vähendada telefonikõnede arvet. Kokkuhoid seegi, mis siis, et see moodustab 0,00002% ministeeriumi eelarvest! Leheküljel 433 aga lüüakse vist küll maailmarekord. Nimelt teatatakse, et patsientide õiguste kaitse edendamiseks (NB! Mitte isegi õiguste kaitseks, vaid kaitse edendamiseks!) on Eesti riigil kavas 2005. aastal kulutada 6 764 467 989 krooni. Ja et i-l oleks ka täpp peal, püütakse selgeks teha, et seda on märksa rohkem kui selleks 2004. aastal juba kulutatud 6 158 798 146 krooni … Külade arengut pole tarvis Heakene küll. Need olid poollõbusad-poolnukrad apsud. Kuid kuidas seletada näiteks selliseid arve, kui mingi asutuse eelarvet kavandades nähakse sel aastal ette minimaalne tõus või koguni kulude vähenemine, järgmisel aga suur hüpe kuludes. Ja selliseid näiteid on nende väheste asutuste osas, mille kohta üldse on ära toodud pikaajalisem kava, palju. Näiteks (kõigis näidetes on summad antud miljonites kroonides nii 2004., 2005. kui 2006. aasta kohta) presidendi kantselei: 41, 36 ja 45; riigikontroll 34, 34 ja 46; õiguskantsler 19, 17 ja 24; haridusministeerium tervikuna 3622, 3582 ja 3802; justiitsministeerium 925, 956 ja 997; kaitseministeerium 2281, 2558 ja 2922; sotsiaalministeerium tervikuna 20 220, 22 239 ja 24 532 jne, jne. Siit kerkib küsimus, kas valitsuskoalitsioon on oma lubadustega hätta jäänud ja kartes seda tunnistada, lükkab lausa hädavajalikke kulutusi edasi, lootes lihtsalt mingile imele aastail 2006–2007 või ei kavatsetagi nii kaua võimul olla? Lihtsalt mõistmatu on näiteks maapiirkondades tööhõive tagamiseks ja külade arenguks minevate summade kärpimine seitsme miljoni krooni võrra – on ju just maal töö leidmisega kõige raskem. Soomes, Rootsis jne töötavatest eestlastest enamik ei ole Tallinnast või Tartust, vaid just väikestest kohtadest. Kärbitakse kutseõppeasutuste õpilaste stipendiume ja sõidusoodustusi – mõlemaid 29,9%. Samal ajal käib nutulaul kutseõppeasutuste mahajäämusest ja et keegi ei taha sinna õppima minna. Maksu- ja tolliameti kulusid kärbitakse tervelt 59,3 miljoni krooni võrra. Kas see hakkas nii hästi tööle, et muutus mõnele maksupetturile juba ohtlikuks? Taskuraha ministritele? Selle kõrval tunduvad pisiasjadena niisugused näited nagu fakt, et siseministeeriumi pooleliolevate ehitiste lõpetamise kulusid liites saame alla 100 miljoni, kavas on aga kirjas 471 miljonit krooni. Alati saab öelda, et see pole mitte ministri taskuraha Rahvaliidu ustavuse eest ja mingite Faktulinite palkamiseks, vaid riigikaitse huvides ei tohigi Riigikogu ja rahvas teada, kuhu see raha läheb. Samuti pole kellelgi vaja teada, kuhu ja milleks kulutab regionaalminister 223 036 716 krooni nn riikliku arengukava meetmeteks ette nähtud raha … Selliseid „ministri taskuraha programme" sadade miljonite ulatuses on palju millegipärast just keskkonnaministri, siseministri ja regionaalministri haldusalas, kes (juhuslikult?) kuuluvad kõik ühte ja samasse erakonda. Eriti palju on segaseid arve, millele on raske või täiesti võimatu leida mõistlikku põhjendust, just sotsiaalkulutuste hulgas. Sellest aga juba järgmise nädala Kesknädalas. Viimati muudetud: 10.11.2004
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
