13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Sõjafilmi „1944“ missioonistARVO ADELBERT, 18. veebruar 2015Sõjajärgsel perioodil tegid terves Liidus ilma revolutsiooni- ja sõjaveteranid. Nii ka meil, siin, Eestis. Vastaste poolele (vabatahtlikult, sundkorras) läinuid nuheldi peale sõjaseadusekohase karistuse ärakandmist takkajärgi veel elu lõpuni kõikvõimalike piirangute ja kitsendustega. Tänaseks on see sõjaveteranide põlvkond lakanud olemast. On veel järel sõjaaja-lapsed, kes üht-teist ka sõjast mäletavad, eriti aga sõja- ja revolutsiooniveteranidele seadusega kehtestatud privileege ning õigusi, mis toimisid praktiliselt CCCP eksistentsi lõpuni. See oli võitja õigus, ja me olime sunnitud sellega leppima. Nagu ütles rahvasuu: veteranil on õigus ka punase tule all üle risttee minna.
Vastaste poolele jäänute või läinute aastakümnete pikkune trots ja alandatus päädis taasiseseisvusega. Sellest peale need „teise poole“ veteranid isegi ei pidanud võimalikuks ulatada terekäsi leppimiseks, vaid otsustati sõjajärgsete aastakümnete ülekohus tagasi teha. Kunagiste „vale poole“ meeste sõjajärgsed kannatused on tänaseks konverteeritud poliitiliseks kapitaliks läbi „vabadusvõitleja“ staatuse. Kas kohe-kohe esilinastuv Kunnase/Nüganeni film „1944“ saab Teise Maailmasõja eestlastest vaenupooli lepitavaks, või kütab edasi eelolevate valimiste ühe vaenupoole propaganda vaimus Pronkssõduri teisaldajate stsenaariumi järgi? Just „vaenupool“ ses kontekstis on iseloomulik pea kõigi taasiseseisvumisjärgsete Riigikogu valimiste ühe osapoole sõnakasutusest tulenevalt. Nii ka selgi korral. Kas Leo Kunnase artikli pealkiri „Eesti hääletu alistumise taak“ (Eesti Päevaleht 11.02.2015) on ikka selle filmi stsenaariumi autori sõnastatud, või hoopis toimetuse pandud? Ei tahaks nagu uskuda lugupeetud, aga olude sunnil erus sõjamehe taolist sõnapruuki. Kas tõesti kannab valminud film kellegi sõnumit, mis ajaloo õppetunnid takkajärgi tarkusest taagaks tituleerib? Artikli autor: „Võitluseta alistumise õigustajad on põhiargumendina kasutanud väidet „mis kõik oleks võinud eesti rahvaga juhtuda, kui oleksime vastu hakanud”“. Eks ikka tänased „võitluseta alistumise õigustajad“ teavad, mis juhtus Krimmi tatarlastega, Volga sakslastega … Kunnas jätkab: “Näidet selle kohta, mis juhtus nendega, kes ei alistunud, pole vaja kaugelt otsida.“ Mis on ilmselge vihje soomlaste vastuhakule kaks kuud peale seda, kui Eesti oli hääletult alistunud. ARVO ADELBERT, Koeru, Järvamaa Viimati muudetud: 18.02.2015
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
