Euroopal oht langeda tagasi 19. sajandisse

Der Spiegel uuris Glucksmannilt: kas on olemas Euroopa vaimsust?

„Euroopas elavad rahvad pole sarnased ja seetõttu pole neid võimalik ühte sulatada. Euroopa rahvaid ei ühenda kogukondlik ühtsus, vaid sarnane ühiskonnamudel. On olemas Euroopa tsivilisatsioon ja Läänele omane mõttemall," vastas filosoof. Tema sõnul pole Euroopal mitte kunagi, isegi mitte kristlikul keskajal, olnud ühtset rahvuslikku olemust. Ka kristlased jäid Euroopas alati lõhestatuks - siin olid roomakatoliiklased, kreekaõigeusklikud, hiljem lisandusid protestandid. Glucksmanni meelest on föderaalse Euroopa või Euroopa konföderatsiooni loomine kauge ja olemuselt väga ähmane eesmärk."Minu arvates on selle loomise poole püüdlemine valesiht," märkis ta.

Der Spiegel küsib: kas Euroopa Liit taotleb utoopiat nii poliitilises kui ka ajaloolises mõttes?

„Euroopa Liidu asutajad soovisid ellu äratada Karolingi dünastia müüti. Seetõttu nimetasid nad ka Euroopa auhinna Karl Suure järgi (Frangi riigi keiser, kes pani oma keisririigiga aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale; pr Charlemagne - Toim.). Kuid lõpuks jagasid Karl Suure lapselapsed ikkagi impeeriumi mitmeks osaks," vastab Glucksmann. Ta ütleb, et Euroopat ei saa nimetada ühenduseks ei religiooni, keele ega moraalsete väärtushinnangute poolest.

Muutuva maailma ja kriiside keskel on Euroopa jäänud Glucksmanni hinnangul kõhklevasse olekusse, mis vahel võib muutuda silmakirjalikkuseks. „On kaks võimalust väljakutseid vältida. Esiteks, võib vaadata mujale ja teha nägu, nagu neid väljakutseid ei eksisteeriks. Teiseks on fatalism, kus abitult kehitatakse õlgu ja näideldakse, justkui ei saaks midagi parata. Suur ajaloolane Arnold J. Toynbee seostas kultuuride arenguvõimet sellega, kas nad suudavad vajalikult reageerida väljakutsetele või mitte. Kas Euroopa soovib oma saatusele silma vaadata? Selles on põhjust kahelda," arvab Glucksmann. Ta märgib, et Euroopas võib näha ükskõiksust avalikus arvamuses, samuti isolatsionismi ja intellektuaalide läbipõrumist.

Glucksmann meenutab, et mõni aasta tagasi valiti EL välis- ja julgeolekupoliitikat esindama Catherine Ashton koos agentuuriga, kus on palgal mitu tuhat ametnikku. „Kus ta on praegu, millega ta tegeleb ja kes Ashtonit üldse tähele paneb?" küsis Glucksmann. Tema sõnul kujuneb 21. sajand suurte kontinentide vaheliseks sajandiks, kus on valida, kas saadakse omavahel läbi või ei saada mitte. Kui praegune Euroopa ei suuda siseneda uude dimensiooni, langeb ta Prantsuse filosoofi arvates tagasi 19. sajandisse.

Jaga |