Digitaalvaldkonna tippkohtumine toob Eestisse EL-i riigijuhid

 Tippkohtumise aruteludes vaadeldakse perspektiive kuni aastani 2025 ning keskendutakse Euroopa digitaalse tuleviku ülesehitamise sellistele kesksetele teemadele nagu usaldusväärsus, turvalisus, e-valitsemine, tööstus, majandus ja ühiskond.

Tallinna tippkohtumine on platvorm algatamaks kõrgetasemelisi arutelusid digitaalse innovatsiooni edasistest plaanidest, et Euroopa püsiks tehnoloogilises arengus esirinnas ning saaks järgnevate aastate jooksul ülemaailmseks digitaalseks liidriks.

Uus digiühiskond

Tehnoloogilised muutused ja digiteerimine mõjutavad põhjalikult meie töökohti, tööstusvaldkondi ning hariduse ja sotsiaalhoolekande süsteeme. Nagu märgiti Rooma deklaratsioonis, on oluline, et Euroopa läheks tehnoloogiliste muutustega kaasa tagamaks meie kodanikele jõukas ja jätkusuutlik tulevik. Kiiresti muutuva maailma probleemidega tegeldes tuleb pakkuda kodanikele nii kaitset kui ka uusi võimalusi.

Digitaalne majandus on jõudnud maailmas igale poole. Nõudlus digitaalsetele tehnoloogiatele jätkab kasvamist. 61 protsenti maailma elanikest on internetiühenduses. Digitehnoloogia vormib ümber maailma majandust ning kiirendab ärimudelite toimimist, aidates niiviisi kaasa globaliseerumise nn kolmandale lainele.

Digiühiskond pole mitte kauge tulevikukontseptsioon, vaid siin ja praegu. 90 protsenti tänapäeva töökohtadest nõuavad vähemal või suuremal määral arvutioskust. Traditsioonilised töökohad automatiseeruvad ja digitaliseeruvad eeloleval kümnendil, ning ühiskonnamudelid peavad sellega kaasas käima.

Tööturgu ootavad ees radikaalsed muudatused, kuid neid ei tuleks karta, soovitab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja Maive Rute, kes esines 13. septembril Tallinnas toimunud tulevikutöö konverentsil. Rute hinnangul sõltub töö järjest rohkem internetist ja töötajate digioskustest. Samas on Euroopas ikka veel suur hulk inimesi, kes pole kunagi internetti kasutanud. „Meil on hulk inimesi, kes on n-ö rongist maha jäämas ja keda oleks vaja kaasa aidata. Lisaks sajale miljonile Euroopas elavale inimesele, kes ei ole kordagi internetti kasutanud, on veel 70 miljonit inimest, kellel ei ole isegi algteadmisi – lugemisoskust ja elementaarse matemaatika tundmist.“

President Kersti Kaljulaid tõstis samal konverentsil esile, et tänapäeva noored ei taha enam teha tööd 12 kuud aastas ja kaheksa tundi päevas. Mida varem seda tunnistatakse, seda parem, sest vastasel juhul kannatab ühiskond. Presidendi sõnul puutub ka töökoha aadress järjest vähem asjasse ning seadus peab kohanema piiriülese ja digitaalse töötamisega. Praegu on riikidel sellise töö pealt raske isegi makse koguda.

Ambitsioonikas kohtumine

13. septembril Europarlamendis esinenud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus Euroopa Liitu üles kiiremini rakendama uusi tehnoloogiaid ning moodsamat valitsemist. Eesti eriesindaja EL-i institutsioonide juures Matti Maasikas rõhutas Junckerile vastates, et on aeg keskenduda sellele, mis meid ühendab, ning algatada tegevusi, mis tasakaalustavad ja ehitavad sildu. Digitaalse ühtse turu arengule viidates kinnitas eriesindaja, et andmete vaba liikumine on üks ühtse turu nurgakive ja on vaja tagada, et sellest saaksid kasu nii eratarbijad kui ka ettevõtjad. Järgmisel aastal jõustuvad uued isikuandmete kaitse reeglid ning Euroopa Komisjon on teinud omapoolsed seadusandlikud ettepanekud andmete vaba liikumise kohta. Eesti kui eesistujariigi eesmärk on, et eelnõuga kiiresti edasi liigutaks.

Digitaalse majanduse arenguga on tihedalt seotud ka küberturvalisus. Maasika sõnul on küberkaitse teema, millega ei saa ükski liikmesriik tegelda üksi, vaid see puudutab kõiki. „EL-i küberstrateegia uuendamine on äärmiselt vajalik ja on hea, et Komisjon on selle tõsiselt käsile võtnud. Me peame tunnetama oma vastutust ja järgima juba olemas olevat vastavat seadusandlust ning tegema tihedat koostööd ka erasektoriga,“ ütles eriesindaja.

Ka Jüri Ratas rõhutas 20. septembril Brüsselis Jean-Claude Junckeriga kohtudes, et Eesti ja Euroopa Liit peavad ambitsioonikalt edasi liikuma. „Eesti on mitmeid ettepanekuid kaua oodanud ning meie soov on juba oma eesistumise ajal edasi liikuda mitmete oluliste algatustega, näiteks digimajanduse maksustamisega ja andmete vaba liikumisega ning uue küberjulgeoleku strateegiaga,“ märkis Ratas.

Kõik need küsimused tulevad tõsiselt kõne alla ka Tallinnas toimuval digi-tippkohtumisel. Pole ainult sümboolne, et näiteks meediale korraldab vastuvõtu üks digitaalse ja innovaatilise panganduse liidreid TransferWise.

[fotoallkiri]   EUROOPA LIIDU TIPPKOHTUMINE: Valitsus- ja riigijuhid pidasid veebruaris nõu päikeselisel Maltal. Nüüd kogunetakse Tallinnas, kus arutatakse Euroopa digitaalse tuleviku üle.

AIVAR JARNE, Kesknädal

Jaga |