Tasuta ühistranspordi ideoloogiast

Kui ma jaanuaris

käisin välja idee tasuta ühistranspordi kohta rahvaküsitluse korraldamisest Tallinnas, peeti seda meie ajakirjanduses algul lihtsalt kavalaks poliitiliseks trikiks, millega püütakse sügisestel valimistel hääli juurde võita. Uut ideed naeruvääristati. Siis aga saadi aru, et asi ongi tõsiselt mõeldud, ja opositsiooni ridades järgnes paanika. Saadi aru, et ettepanek võib puudutada rahva hingekeeli ja võibki anda sisulisi tulemusi. Esialgne lahmimine teema ümber kasvas aegamööda üle sisuliseks aruteluks.

Märtsi lõpul

läbi viidud rahvaküsitlus, mis informeeris ja kaasas otsuse tegemisse kõik osaleda soovinud tallinlased, andis linnavõimule ühistranspordi eelisarendamiseks juba sellise mandaadi, mida me enne pole söandanud oma rahvalt küsida. Tasuta ühistranspordile andis oma toetuse 75% Tallinna elanikest.

Tänaseks on idee päevapoliitikast välja kasvanud. Sellest on saanud terve Tallinna suur teema järgnevateks aastateks. Nii nagu meil oli 2011. aastal Euroopa Kultuuripealinna projekt.

Tallinnal on au

võõrustada sel konverentsil Aubagne'i linnapiirkonna presidenti Magali Giovannangelit, kes on tasuta ühistranspordi veendunud eestkõneleja Euroopas ja alates 2009. aasta 15. maist ka praktilise rakenduse eestvedaja Lõuna-Prantsusmaal, Provence´is. Muidugi on see juhus, kuid 15. mai on ju ka Tallinna päev - nagu on juhuslik ka avastus, et Aubagne osaleb Euroopa Kultuuripealinna projektis, 2013. aastal Marseille' partnerina. Muidugi on need meeldivad kokkulangevused!

Prantsusmaal

on juba üle 20 linna, kus tasuta ühistransport toimib; suuremad nende seast nagu ka Aubagne'i linnapiirkond on üle 100000 elanikuga. Ma loodan väga, et meil hakkab kujunema üle-euroopaline tasuta ühistranspordi pooldajate ühendus, milles osalejad vahetavad kogemusi ning tutvustavad tasuta ühistranspordi ideed laiemalt. Ka EL institutsioonides, kes on kutsutud ja seatud tegelema linnapoliitikate väljatöötamisega. Idee on seda väärt!

Head sõbrad,

tasuta ühistransport tähendab suurt leevendust meie keskmist ja alla selle tulu teenivatele inimestele, eriti lastega peredele, kelle reaaltulusid on purenud pöörane inflatsioon. Meie idee elluviimine elavdab kohalikku tööturgu, suurendab tööjõu liikuvust linna piires ja annab hädavajalikku hapnikku pikaajalistele töötutele ühiskonnaga sideme hoidmiseks. Tervendavalt mõjub see ka jaekaubandusele - ostjate liikuvus ju paraneb.

Tallinna eesmärgid on ühtsed teiste linnadega keskkonnahoiu alal. Autouputus kesklinnas on probleem ka Tallinnast väiksemates linnades. Ainus lahendus sellele on ühistranspordi eelistamine sõiduautodele. Mul on hea meel, et tallinlased on nüüd samuti selle otsuse teinud.

Tallinn on Eesti jaoks

metropol, mis läheb siin esimesena üle tasuta ühistranspordile, kuid meist elaniku kohta märksa jõukamad naabervallad asuvad äraootaval positsioonil. Aubagne on aga Prantsusmaa lõuna-pealinnaks pürgiva Marseille' naaber, kes koos 12 teise omavalitsusega läks tasuta ühistranspordile üle enne metropoli. Arvan, et Aubagne võiks olla eriti innustav eeskuju mitmelegi meie naaberomavalitsusele Harjumaal.

Konverentsil osalev Belgia linn Hasselt oli Euroopas esimene tasuta ühistranspordiga linn, millega meil tekkis kontakt ja millele Eestis senistes arueludes ehk isegi kõige sagedamini on viidatud. Tasuta ühistranspordiga juba 1997. aastal alustanud Hasselt on sel alal tõeline veteran, kes ei ilmuta vähimaidki väsimuse märke. Mul on heameel, et ka Hasselt on huvitatud koostööst Tallinna ja teiste Euroopa tasuta ühistranspordi linnadega.

Tasuta ühistransport pole tundmatu nähtus ka Saksamaal. Berliinist ja Brandenburgi liidumaalt kuuleme täna näiteid Saksamaa pealinna ümbruse väiksematest linnadest, kus tasuta ühistransport toimib või kus seda soovitakse sisse seada.

Meie projekti

vastu tunneb teaduslikku huvi linnaliikluse problemaatikaga sügavuti tegelev tunnustatud rahvusvaheline teadusasutus Stockholmi Kuninglik Tehnoloogiainstituut KTH. Nende erapooletu teadlasepilk on meie poliitikaarutelule väga väärtuslik, ja ma loodan, et kevadel meie vahel alanud koostöö jätkub.

Kindlasti pole Rootsi uurimisasutuse huvi Tallinna tasuta ühistranspordi suhtes mitte juhuslik, arvestades, kui kõrged sotsiaal- ja keskkonnastandardid on suutnud luua Põhjamaad. Lubage, et tsiteerin nimesid nimetamata vabalt ühe Skandinaavia pealinna kõrget ametnikku vestluses meie inimestega: „Teie seal Tallinnas ei oska vist aimatagi, kui õnnelikuks olete teinud meie linnade opositsioonid ja kui närviliseks linnavalitsused."

Tegelikult me muidugi näeme seda ja rõõmustame selle huvi üle - lõpuks ometi on Tallinn pakkunud ka sisuliselt midagi sotsiaalset ja rohelist, millest ka meie põhjanaabrid võivad õppida.

Aga see huvi ei piirdu ainult meie naabritega Balti mere äärest.

Berliinis

möödunud nädalal Aasia ja Euroopa linnade tippkohtumisel [ASEM, Asia-Europe Meeting] esitasid mitu nii Euroopa kui ka Aasia pealinna oma suuremaid tegemisi. Kes pürib olümpialinnaks, kes planeerib uut linnasüdant, kes ehitab hiigelsildu ja tunneleid jne. Need olid kõik suurte linnade suured asjad.

Ettekannetele järgnenud peamiseks aruteluks kujunes aga ka Euroopa mõõtkavas, rääkimata võrdlusest Aasia metropolidega, siiski imeväikeses Tallinnas rakendatav tasuta ühistransport. Tänan abilinnapea Taavi Aasa sealse hea esitluse eest! Ideel on pooldajaid ja on ka kahtlejaid, kuid kasvavate linnade transpordiprobleemid on siiski sedavõrd teravad, et konventsionaalsed lahendused on ammendumas ja iga uut algatust selles vallas jälgitakse üksmeelse tähelepanuga.

Guangzhous (Hiina)

novembri keskel toimuval rahvusvahelisel linnade innovatsioonikonkursil on üle 150 osaleva linna seas Tallinna tasuta ühistransport arvatud 30 maailmas enim tähelepanu vääriva linnainnovatsiooni hulka. Seda veel enne, kui me oleme tegelikult ühistranspordi reformi suutnud läbi viia. Ka esitlusel Hiinas on meie argumendid samad - sotsiaalse sidususe suurendamine ja keskkonna säästmine.

Aga kuna te seda ka minult niikuinii küsiksite, siis räägin ära ka peamise, ja ma loodan, et mulle järgnevad ettekandjad puudutavad seda teemat samuti - millest keegi tasuta ühistransporti finantseerib?

Tallinn

(ja ma olen üsna kindel, et ka keegi teine tasuta ühistranspordi linn) ei kaota tasuta ühistranspordi kasutamise soodustamisega maksumaksja raha, vaid kokkuvõttes meie linnade tulubaas sellest hoopis tugevneb. Seeläbi saame avalike teenuste, sh ühistranspordi, taset senisega võrreldes veelgi parandada. Kui väidetakse, et Tallinna tasuta ühistranspordi maksavad kinni mittetallinlased ja autosõitjad, siis see ei ole päris tõsi.

Põhiliseks ja jätkusuutlikuks katteks Tallinna elanikele tasuta ühistranspordi pakkumisel on Tallinna maksumaksjate arvu eeldatav suurenemine. Meie hinnangul elab praegu Tallinnas 20-40 tuhat siin ametliku elukohata inimest - kui tasuta bussisõit motiveerib neist isegi vaid mõnda tuhandet registreerima oma tegelikku elukohta, on juba meie kulud tasa. Olukorras, kus riik Tallinna ühistransporti regulaarselt ja sarnaselt teiste omavalitsustega ei subsideeri, on oma linna rahakotist 100% soodustuse tegemine oma elanikele täiesti õige ja õiglane.

Ma ei arva,

et üksnes tasuta ühistransport oleks eraldi suur argument Tallinna elama asumiseks. Kuid kindlasti on see tugev signaal, et Tallinn hoolib ka keskmise ja madala sissetulekuga inimestest. Ei maksa imestada, kui Tallinn saab sellise poliitika tulemusena juurde ka uusi elanikke. Lõpuks määrab ju lisaks töökohtadele just avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet selle, kuhu tullakse ja kust lahkutakse.

Samas loodan, et Tallinna poliitika suunab ka teisi omavalitsusi ja riiki rohkem panustama ühistranspordisse, ning miks mitte ka tasuta ühistransporti Harjumaal ja terves Eestis.

Eestis on väga levinud tasuta interneti (wifi) alad ja oleme õppinud õigusega väga soravalt esitlema seda lausa uue inimõigusena. Tallinn tõestab nüüd aga sedagi, et lisaks tasuta internetile parkides ja kohvikutes on inimestele vähemalt sama oluline tasuta liikumisvõimaluste pakkumine. Kasvõi selleks, et tõepoolest igaüks soovi korral nende peamiselt kesklinnas asuvate wifi-aladeni ka tegelikult jõuaks.

Nüüd tekib olukord,

kus Tallinna elanik saab tasuta ühistranspordi, aga ülejäänud Eestis säilib ikka veel vananenud transpordisüsteem, kus bussiliine jääb üha vähemaks, ühissõidukite piletihinnad muutuvad kallimaks, inimeste liikumisvõimalused maakondades aina vähenevad.

Võib küsida, kas see toob kaasa lõhede suurenemise Tallinna ja muu Eesti vahel? Kaugeltki mitte. Eesti on väike maa. Meie eesmärk on, et tasuta ühistransport tekiks kõigis meie piirkondades. Nõuame Vabariigi Valitsuselt sellekohast initsiatiivi! Kui Tallinn oma väikeste ressurssidega suudab pealinna elanikele pakkuda niisugust põhimõtteliselt uut teenust, siis peab ka valitsus oma palju suuremate ressurssidega ülejäänud Eestis inimestele vastu tulema ja sama tegema. See on minu unistus, ja varem või hiljem tehakse see ka teoks.

Täna

on mul ees kohtumine Prantsusmaa Aubagne'i linnapiirkonna presidendi Magali Giovannangeliga. Me arutame muu hulgas sellise Euroopa linnade võrgustiku loomist, kes toetavad ja püüavad ellu viia tasuta ühistranspordi ideed.

Ma loodan väga, et Tallinn ja Aubagne astuvad selles küsimuses ühte jalga ja toetavad teineteist, sest meile mõlemale on tähtis inimeste heaolu ja ühiskonna areng. Usun, et seda toetust tuleb juurde ka mujaltki.

On linnu, kes liiguvad põhimõtteliselt samas suunas, isegi kui nad täna veel ei räägi täiesti tasuta ühistranspordist. Viin on öelnud enda kohta, et nemad on maailma üks paremaid ühistranspordiga linnu. Sellest lähtuvalt on nad alandanud ühissõidukite piletihindam ja seda arvestataval määral. Me kõik mõtleme ühes suunas ja kui me täna siin pead kokku paneme, võib sellest tulla hea tulemus.

Mis puutub

Tallinnasse, siis me teame, et praegu jälgitakse terves maailmas väga suure huviga, kuidas me suudame oma reformiprojekti ellu viia. Tasuta ühistranspordi idee on Tallinnale toonud juurde juba vähemalt sama palju tuntust ja huvi, kui seda andis Euroopa Kultuuripealinna tiitel 2011. aastal.

Lõpuks, õnnitlen meid kõiki, sest Tallinn on 2013. aastal Euroopa Tasuta Ühistranspordi Pealinn. Oleme selle tiitli seekord ise enesele võtnud. Usun, et keegi selle peale ka ei pahanda, sest oleme tõepoolest esimene pealinn, kes tasuta ühistranspordiga sellises ulatuses alustab.

Arvan, et see on julge samm Eesti pealinnale Euroopa Rohelise Pealinna staatuse taotlemise teel 2018. aastaks. Sest sündis ju ka Euroopa Rohelise Pealinna idee just Tallinnas. Nüüd sünnib tasuta ühistransporti toetavate ja elluviivate linnade liit ehk samuti Tallinnas!

[Esiletõste:9

Guangzhous (Hiina) novembri keskel toimuval rahvusvahelisel linnade innovatsioonikonkursil on üle 150 osaleva linna seas Tallinna tasuta ühistransport arvatud 30 maailmas enim tähelepanu vääriva linnainnovatsiooni hulka.

Jaga |