Nädal Riigikogus 14.-17. veebruar

23. veebruar 2005


Evelyn Sepp (Keskerakond)
andis menetlusse käibemaksuseaduse muutmise, mis alandaks kultuuri- ja spordiürituste ning -rajatiste piletite käibemaksu ja muudaks piletid kättesaadavamaks. Sepp tahab, et praeguse 18%asemel rakendataks 5%-list käibemaksumäära.
Viimaste aastate praktika näitab, et naaberriikide madalama käibemaksu tõttu on suuremad kultuuriüritused, arvestades meie publiku hinnatundlikkust, toimunud pigem seal. See on sundinud meie muusikaärimehi loobuma Eestisse esimese suurusjärgu artiste esinema toomast. Eestlased, kel raha rohkem, sõidavad ise Soome või Rootsi, nii jääme meie siin kõigest ilma – etendusest, elamusest ja maksudest.
Sepa sõnul on veel oluline, et see muudatus kasvatab märgatavalt harrastussportlaste arvu. Odavamad piletid on asendamatud laste ja noorte kaasamiseks tervislikku ja harivasse vaba aja veetmisse. Kui palju on lastel jäänud üritustele minemata, sest pole piletiraha?
Kui Sepa eelnõu läbi läheks, võidaks käibemaksu ühtlustamisest kogu aktiivne elanikkond. Et Äripäev Keskerakonna samasisulise pressiteate esinduslikul kohal ära trükkis, on lootust see headtegev eelnõu suures saalis läbi suruda.

Vilja Savisaar (Keskerakond)
kutsus üles vastavas seaduses tunnistama kehtetuks need sätted, mis näevad ette tulumaksumäära edasise alandamise aastatel 2006 ja 2007. Savisaar näeks, et 24% tulumaksu võikski nüüd jääda nii, nagu see on ja enam kuhugi ei langeks.
Kui siit edasi mõelda, siis varsti on aeg meelde tuletada, et ega Keskerakonna kuulus ja vastaste mutta tambitud astmeline tulumaks pole kuhugi kadunud. Ühel päeval jõuab Eesti riik selleni niikuinii, kui ikka tahab riigiks jääda. Ja miks ei võiks üks astmeprotsent paljudest olla 24?

Andres Herkel (Isamaaliit)
esitas koos erakonna kolleegidega justiitsministrile arupärimise, mille sisu oli päris üldhuvitav. Nimelt tahavad isamaaliitlased teada, kuidas kehtib ikkagi võimude lahususe printsiip. Herkel jt märgivad, et Reformierakonna esimees Andrus Ansip ja aseesimees Meelis Atonen esinesid nn Kristiina-kriisi päevil äärmiselt kriitiliste avaldustega Juhan Partsi aadressil, kuni nõudmiseni peaminister välja vahetada. Seda tüli nägime ja mäletame kõik. Mäletame sedagi, et päevapealt olukord muutus – reformimehed rääkisid nagu ühest suust äkki hoopis vastupidist juttu. Seda ei pannud tähele mitte üksnes isamaamehed, vaid ka meie teiega, eks ju, head Kesknädala lugejad!
Herkel viitas ajakirjandus versioonile, et Reformi äkilise meelemuutuse põhjustasid Reformierakonna endine esimees Siim Kallas ja Riigikohtu esimees Märt Rask, kes Ansipi ja Atoneni korrale kutsusid. Kallas ja Rask nõudnud Ansipilt tagasi tõmbumist ja sama koalitsiooniga jätkamist. Nii ka läks – vähemalt kuni selle jutu esitamiseni toimetusse. Mis juhtub viie minuti pärast, seda me ei tea, sest koalitsiooni asemel on meil just nagu püssirohutünn keemiakabinetis.
Justiitsministeerium ja Ken-Marti Vaher peavad nüüd vastama, kas Riigikohtu esimees Raski sekkumine päevapoliitikasse on hea tavaga kooskõlas?

Marika Tuus ja Helle Kalda (Keskerakond)
sooritasid kangelastegusid, mille tulemid on ühiskonnas hästi pika vinnaga ja nende ennustamine südatalvel vabariigi 87. sünnipäeva eel on võimatu.
Tuus andis Keskerakonna nimel sisse pensionide järsu kergitamise eelnõu, mille üle võib küll rõõmustada meie eakam pere, kuid kindlasti sügavad kukalt riigimehed, kes traditsiooniliselt viitavad rahapuudusele. Olen kuulnud, et noor põlvkond muretseb, nagu tormaks keegi just nende kogumispensionide fondide kallale.
Tegelikult arvab Keskerakond, et vanemale põlvkonnale tehakse 4% sotsiaalmaksu äravõtmisega liiga. Kuidas seda kompenseerida, selle üle kutsuvadki eelnõu esitajad diskuteerima.
Kalda astus kandadele vedelkütusevaru seaduse loojatele. Seaduse algatas valitsus. Siinkohal võiks lõpetada kuluaarijutuga, et Reformierakond on saanud just vastuvõetud moel vedelkütusevaru hoiustamise tingimustega rõõmustada oma rahastajaid – riigieelarvest viiakse jälle 1,3 miljardit krooni äriühingute õitsenguks välja. Tahaks mõnikord esitada retoorilise küsimuse: kui kaua valija seda kannatab?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)