Parempoolsuse pankrot

Kuna, erinevalt ENSV aegadest, on Eestis iive praegu negatiivne, tuleks igal aastal sisse tuua niipalju inimesi, et katta tööealiste inimeste kahanemist – 2040. aastani väheneb tööealiste inimeste arv igal aastal 3650 võrra. Majandus ei arene. Puuduvad ideed ja eetika.

Kapitalistlikus süsteemis

võimutseb egoistlik ülekohus piiramatult, sest omakasu pühitseb iga abinõu. Inimese asend ühiskonnas ei tulene tema võimetest, töökusest ega kõlblusest, vaid jultumusest elada kaasinimeste töö arvelt, kirjutas silmapaistev teoloog Elmar Salumaa 1958. aastal. Varade koondumine väheste kätte – 62 kõige rikkamale kuulub sama palju kui poolele maakera rahvastikust – sunnib ülejäänuid oma tööjõudu odavalt müüma, s.t neile on tekitatud kahju. Parempoolsed ei taha tunnistada, et väärtusi loob peamiselt töö, mitte selle viljade omastamine, ning et ühiskond peab panustama tööjõu taastootmisse.

Lihtsameelsed ameeriklased jäid uskuma Ronald Reagani juttu, et madalad maksud jätavad rohkem raha kätte. Kõige rikkama ühe protsendiga, kes ei töötanud, see nii läks; üheksa protsendi seis jäi heal juhul samaks, kuid 90 protsenti kaotas, vaatamata pingutustele edasi püüda. Nagu Thomas Friedman prognoosis, viisid kallimad teenused, sh eluase, transport, haridus ja arstiabi, sedavõrd palju raha pere eelarvest välja, et inimene peab lakkamatult muretsema, kuidas ots-otsaga kokku tulla. Neile inimestele mõeldud edu- ja eneseabiõpikud on ka Eestis hea turu leidnud.

Sotsiaalne ebavõrdsus jätab oma ohvrid ilma elamisväärseks peetavast elust ja eneseteostuse vabadusest (J. Stieglitz). Isegi võimalusest olla täiel määral inimene (A. Sen, G. Therborn). Vaesus ja ilmajäetus võtab võimaluse oma olukorda ise parandada, tingib valed valikud (S. Mullainathan, E. Shafir) ja sünnitab antisotsiaalset käitumist. Kaob initsiatiiv ja teotahe, soov enda ja teiste eest hoolitseda. Seepärast määrab Gini koefitsient ühiskondlike tõbede hulga ja sügavuse rohkem kui SKT per capita (Stieglitz). Ressursside parempoolne maksustamine karistab elu, tööd ja vaesust ning tekitab tõrjutust. Rikkamad saavad niigi suurema ja kallima osa ühishüvedest, Eestis näiteks maksumaksja rahastatud riikliku lennukompanii teenuseid kasutades, mida vaesed teha ei jõua. Kelle taskust tuleb teede ehituseks ja korrashoiuks vaja minev raha, kui meil, ainsana EL-i liikmetest, puudub automaks? Ettevõtete olukord turul on väga ebavõrdne. Tulumaksu taastamine ei tõstaks toodangu hinda, vaid pigem tootlikkust. Kuna ühiskonna rikkus eriti ei suurene, käib võitlus selle ümberjagamise nimel.

Sõjajärgne heaoluriik

rahuldas kõigi oma kodanike vajadused, mis võimaldas neil riigi, rahva ja kaasinimeste huve enda omadest kõrgemale seada ning muretult pühenduda kõrgematele väärtustele, sh eneseloomisele. Majandus kasvas 4% aastas, iive püsis positiivne ning inimesed olid õnnelikud ja vabad.

Tänu sotsiaaldemokraatiale on Põhjamaade majandus läbi kogu lähiajaloo konkurentsivõimelisena olnud tõusuteel ja rahvastik on kasvanud. Euroopa parima heaolutunde tagab meie omast kaks korda kõrgem sotsiaalkulutuste osakaal (30% SKT-st).

Eesti kuulub koos Venemaa, Ukraina ja Valgevenega nende riikide hulka, mille rahvale on esmasteks ellujäämisväärtused (R. Inglehart) ja EL-i lagunemise korral võime veel SRÜ-s kokku saada. Vabadusest pole kohane rääkida seni, kuni püsib mure argielulise toimetuleku pärast.

Sotsiaalse turvatunde puudumine koos kõrgete riskidega on Eestist heaoluriikidesse viinud vähemalt 100 000 kaasmaalast. Kokku on iseseisvuse taastamise järel meie elanikkond vähenenud ca veerand miljoni inimese võrra, ja parempoolse poliitika jätkudes oleme ükskord rahvusvähemus omal maal. Reformierakond viis rikaste huvides ellu poliitikat, mida sümboliseerib tsiviliseeritud riigile sobimatu ühetaoline tulumaks. Sellega kuulume idaslaavi, mitte aga euroopalikku kultuuriruumi, kus solidaarsus ja võrdsus on koos vabadusega võrdsed alusväärtused.

Kommunismiehitamise võidulepääsule Venemaal 1917. aastal aitasid paljus kaasa parempoolsed vaimuinimesed, kes Euroopa sotsialistlikku heaolutaotlust põlgasid ja vihkasid. Sotsialiste toetas Venemaa Asutava Kogu valimistel 62% ja kommuniste 25%. Esimesed võinuksid pakkuda sõdadeta ja totalitarismita maailma. Nõukogude ühiskond oli Nikolai Berdjajevi arvates vene õigeusu jätk, mis hävis koos kristlike väärtuste kadumisega. Ajaloo sellist käiku oli Karl Marx tõsiselt kartnud.

Ladina-Ameerikas on parempoolsed demokraatia ja rahva heaolu seisukohalt läbi terve ajaloo nurjunud. Argentiinas, Brasiilias, Mehhikos, Tšiilis jt riikides on rahvas võimu usaldanud vasakpoolsetele.

Kurja südamega

piibliaegsed juudid ütlesid oma südames, et Jumalat ei ole (Ps 10:4, 14:1). Kui kõnelema õpetatud gorilla Koko lausus, et pärast surma pannakse ta mullast auku, siis pooled meie kaasmaalased usuvad hauataguse elu võimalikkusse, teadmata, et Piibli ja Koraani järgi nõutakse seal vaeste hing sisse rikastelt. Religioon on kümneid tuhandeid aastaid vana ühiskondlik institutsioon, mille eeldused on sünnipärased. See nõuab laste vastavat kasvatamist, luterlikus maailmas ka nende koolis harimist, rääkimata elust koguduses. Eestis on ses valdkonnas koletu lünk ja metsistunud maastik.

Lääneliku kristluse tule ja mõõgaga pealesurumist on neis sündmustes osalenud kroonik Henrik detailselt kirjeldanud. Paganliku ohverdamise eest ähvardas orduajal tulesurm ja veel 18. sajandilgi vigaseks peksmine. Protestina pärisorjuse vastu püsis esivanemate kultus koos hiieusuga ärkamisajani. Piiblis on loodusest juttu ainult paaril leheküljel, ning sedagi seoses ebajumalateenistuse ja lõpuaja ökokatastroofiga.

Õigeusk on loodust alati pühaks pidanud, mida me setode juures näemegi. Praegu on õigeusukirik Eestis suurima liikmeskonnaga kirik. Eestlus on aga lahutamatu luterlusest, keda on vaid alla 0,5% maailma kristlaskonnast. Kirik sai mõisnike teenimisest vabaks alles 1917. aastal.

Nõukogude võim vihkas usku raevukalt, kuna see nõudis Jumala, mitte kompartei tahte täitmist. 1957. aastal käis leeris 9200 noort, mis hiljem stabiliseerus 500-le. Rahvast oli julgustanud Siberisse saadetute amnesteerimine (1955) ja kohutanud Ungari iseseisvumiskatse verine mahasurumine (1956), sest ÜRO ja USA ei osutanud vähimatki toetust. Seetõttu valiti siin kohastumine. Usklikel oli keelatud kõrgkoolis õppimine ja tähtsatel ametikohtadel töötamine. Nii pidas 1969. aastal religiooni kasulikuks vaid 4% rahvast (samapalju ihkas tagasi „vana vabariiki“), kahjulikuks kümme korda enam (K. Vimmsaare). Aktiivseteks usklikeks jäi 5% elanikest, peamiselt tõrjutud ja pensionärid; selline hulk oli väikseim N. Liidus.

Usuline ärkamine sai hoo sisse tänu Rahvarinde liikumisele. 1990. aastal ristiti 18 000 ja leeritati 12 000 inimest. Pastorid paljastasid surnuaedadel peetud massiüritustel raevukalt kommunismi kuritegusid, vaadates läbi sõrmede uuele sündivale ülekohtule. Parempoolsed kirikumehed lootsid, et sotsiaalne šokk koos vaesuse ja meeleheitega toob rahva kirikusse. Läks nii nagu alati Eesti ajaloos – inimesed hakkasid rohkem jooma ja abi otsiti ebausust. Uue nähtusena levis narkomaania. Kõrget spirituaalsust pakkusid idamaised usundid, kuid rahva pühadusetunne lahtus. Nüüd on kirikulisi vähem kui nõukogude ajal, annetajaid koguni 16(!) korda vähem. Rahva enamik järgib uut vaimsust, mis seab Jumala kohale inimese ega vaja Lunastajat. Ülimaks vooruseks on senini patu tuumaks peetud ülbus (hybris).

Euroopale ammu omane ilmalikustumine muutis usu hingesoppides olematuks, andes võimu rahareligioonile. Sisuliselt on tekkinud uus enesekeskse eetikaga inimloomus. Marksistid on väitnud, et kapitalismi ajal juhib inimest omakasu, mis tähendab ka au, mõistuse ja südametunnistuse muutumist kaubaks. Kiriku traditsioonidest ja organisatsioonist eraldunud piibliuurimine on religioosses USA-s sünnitanud üle 30 000 sekti, paljud neist on fundamentalistlikud. Mida innukamalt otsitakse pühakirjast tuge oma tahtmistele, seda vähem hoolitakse sotsiaalküsimustest ja seda enam levivad „piiblivööndis“ vägivald ja rüvedus, sh alaealiste abordid ja suguhaigused. Parempoolsed piitsutavad valusasti omaenda loodud pahesid. Samas on edu teoloogia toonud mitmetele rikkust ja paljudele rõõmu, mõni on saanud terveks.

Muistse India loobumine budismist individualistliku hinduismi kasuks muutis nad kaitsetuks muslimite kallaletungide ees, kes kehtestasid seal oma täieliku ülemvõimu 742. aastaks. Vabaduse taastas vasakpoolne Rahvuskongress 1948. aastal. Ühiskondlikkust nõudev mahajaana budism on Hiinale, Tiibetile, Jaapanile ja Vietnamile poliitiliselt kasulikud olnud. Lubades usku vahetanutele maksuvabastust, tegi islam iidsetel kristlikel aladel puhta töö. Koraan eitab Jeesuse ristisurma, kuigi see on ajalooline fakt.

Darvinismi hukutav mõju

ei seisnenud niivõrd meie loomse päritolu tuvastamises kui bioloogilise olelusvõitluse ülekandmises ühiskonnale, kus eluõigus on vaid kõige kohastunumatel. USA Teepartei meelest on töölised ja teenindajad alamklassina jobud (chavs), kes ei vääri tervisekindlustust. Uut arusaama olelusvõitlusest näisid kinnitavat ka maailmasõjad ja revolutsioonid. Inimene on ainus loom, kes hävitab oma liigikaaslasi ning naudib nende piinu ja kannatusi, seab ohtu elu planeedil Maa. Eestit iseloomustab kiusukultuur.

Uusreaktsionäärid arvavad, et keskajal püüdlesid kristlased ja muslimid Jumala poole, kuigi tol ajal peeti õndsusvääriliseks ühte inimest tuhandest. Renessanss, reformatsioon ja Suur Prantsuse revolutsioon on viinud Euroopa allakäigule (Tamm, Vikerkaar 2016, nr 11). Kodanlik kord muutis piiritu kasumiiha ja egoismi kogu rahvale paratamatuks ja üldinimlikud väärtused pidid nende ees taanduma. Kui inimeste vajadused on väikesed ja mõõdetavad, siis ihad on lõputud (Z. Bauman). Kapitalism sünnitab neid üha juurde või hukkub. Samal ajal ei tee SKP kasv Easterlini paradoksi järgi rahvast õnnelikumaks; vaesus muidugi veel vähem. Inimeste vaimse ja füüsilise heaolu ning riigi jätkusuutliku majandusedu tingimuseks on sotsiaalne võrdsus (R. G. Wilkinson).

Richard Dawkins sedastas, et inimene on oma geenide pime tööriist, ja Francis Crick näitas, kuidas meie ajudes sünnib vaba valiku illusioon. Head geenid avalduvad muidugi heades tingimustes. Kui varem elasid sõja, nälja ja katku üle kõige vitaalsemad isendid, kellele jäi rohkesti maad ja karja, ning võim soosis rahvastiku taastootmist, siis praegu on Eestis vastupidi – rahvas vananeb ja noored lahkuvad.

Stuart Kauffman leiab, et keskkond ja isereguleerumine on looduslikust valikust tähtsamad, aga enam ei peeta õigeks neid omavahel vastandada.

Kristlikkuse peanõudeks on ennastohverdav armastus agaape (Ro 13), mida maailm ei tunne.

Neoliberaalsel revolutsioonil

õnnestus, kõik turul kaubaks muutes, tühistada Vana Testamendi kümme käsku koos Kristuse armastuse käsuga (Jh 13:34; Mt 22:37-40), nõudes üht: ole edukas! Milton Friedmani moraal, mille järgi inimesi ei tohi aidata, pole kaugel soovist – las vaesed hukkuvad. Kui ellujäämise nimel tuleb võidelda või põgeneda, hävivad kõrgemate tundmuste võimalused kortisooli toimel juba hormoonide tasemel.

Erinevalt Soomest alustati Eestis uut elu solidaarsuse teadliku hävitamisega, sest ilma kapitalita üksikisik on abitu, kartes kaotada kõik. Nii kadus kõlblus. Riigi paljaksriisujad jaotasid rahva kaotajateks ja kasusaajateks. Tekkisid teravalt eristuvad klassid, kihid ja huvigrupid.

Kõigi seniste valitsuste prioriteediks on olnud eliidi huvide kaitsmine. Esialgne majanduslik edu tulenes varade müügist välismaalastele, allahinnatud kroonist ja palgavaesusest, mis sundis laste saamisest loobuma. Pere planeerimisel arvestatakse järeltulijate toimetulekuvõimalusi. Paljude pensionäride inimvääritu vaesus saab tulevikus vaid süveneda. Kumbki neist ei anna rahvale tulevikuks lootust.

Traditsioonilise perekonna lõpp tuli 1995. aastal, kui lahutati rohkem kui paari mindi. Kolm aastat hiljem langes sündimus – 1,3 last naise kohta – kõigi aegade madalaima tasemeni. Kuigi praegu lahutatakse toonase abiellumuse juures kaks korda vähem, sünnib 2/3 uutest ilmakodanikest väljaspool abielu. Laste ajus võib olla taandunud empaatia ja süütunde eest vastutava prefrontaalse korteksi mõju. Levivas perevägivallas on süüdi pigem piinav teistest vaesem olemise pinge kui mehed, kelle eluiga on naiste omast keskmiselt üheksa aastat lühem. Nendega elus võrdselt raha saamiseks tahabki mees kõrgemat palka teenida. Vähesed naised lepiksid võrdõiguslikkuse nimel oma kaasa või kaaslase palga alandamisega.

Inimesele pakub võime koos tegutseda suurema eelise kui mõistus. Eestlaste rahvuslik üksmeel avaldub peamiselt laulupidudel. Alati toimib natsionalism – parempoolsete ammu ära proovitud mürgine relv poliitilises võitluses.

              ***

Jüri Ratase valitsuse peaülesanne on veerand sajandit kestnud väljasuremise ümberpööramine ellujäämise suunas. See nõuab rahva tugevat toetust ja pimeda enesekesksuse ületamist. Kui inimeste vahelised horisontaalsed suhted on korras, saab paika ka nende vertikaalne suhe jumalaga. See on viimane võimalus.

KARL LUST,  pensionär

[fotoallkiri]    VASTUTUS: Jüri Ratase valitsuse peaülesanne on veerand sajandit kestnud väljasuremise ümberpööramine ellujäämise suunas. See nõuab rahva tugevat toetust ja pimeda enesekesksuse ületamist. Foto Stenbocki Maja Facebooki lehekülg.

Jaga |