Otepääl kõlasid rammusad mõtted maaettevõtluse edendamisest

„Mina olen tegelenud põllumajandusega, mistõttu osalen põllumeeste arutelus. Maaelu tuleviku kohta on veel põhjalikke järeldusi keeruline teha, sest haldusreform on paljugi muutnud,“ ütles Sangaste kandis elav Urmas Mõts, kes on Otepää vallavolikogu maaelukomisjoni liige.

Osaühingu Otepää Lihatööstus Edgar eestvedaja Maie Niit märkis, et tuli ennekõike ettevõtlusteemadest rääkima. „Mul on kaasas mitu teemakohast ettepanekut. Kõige olulisem on mõelda ja tegutseda selle nimel, et ettevõtted leiaksid turu,“ lausus ta.

Arutelu avas moderaatorina Otepää vallavolikogu aseesimees Jaanus Raidal, kes naistepäeva silmas pidades kinkis igale daamile lilleõie. Põllumajandusteemat vaagivas laudkonnas said kokku kunagised Lõuna-Eesti kolm tegusat majandijuhti: Valgamaal asunud ja lambakasvatusega silma paistnud Puka sovhoosi direktor Eerik Müts, äädikatootmisega tuntuks saanud Nõuni kolhoosi esimees, hilisem suure talu peremees (praegu jätkab talutootmist poeg Margus) Valdeko Värva ning Maaritsa kolhoosi esimees, praegune Riigikogu liige  Toomas Paur, kes ka vestlusringi juhtis. „Meil hakkab tulema üks tuumakas idee. Hetkel on aga veel vara rääkida,“ ütles Paur, kui seltskonna mõttetööd arutelu ajal uudistamas käisin.

Kui Paur vaagitust saali ees kokkuvõtet tegi, selgus, et laudkonnas leiti, et meie väikesel siseturul võiksid mikro- ja väiketootjad saavutada taseme, kus iga Eesti inimene ostaks nende kaupu vähemalt 150 euro eest aastas. „Siis tuleks nende müügituluks ligi 180–200 miljonit eurot aastas. Selliste ettevõtjate turustatav toodang ei peaks olema mitte ainult traditsioonilised liha- ja piimatooted, vaid ka kvaliteetjuustud, koduleivad, pirukad, präänikud ja teised pagari- ja kondiitritooted, käsitööõlled. Nende kaupade tootmiseks sobiksid 3–5 töötajaga ettevõtted.“ Mõistagi oleks mõtte teostamiseks vaja ennekõike tänaseid tugimehhanisme, aga veelgi  rohkem  kogemusi ja oskusi. Viimaseid võib saada sarnastest mikroettevõtetest Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Taanis ja Saksamaal.

Fond välismaal õppijatele

„Mina asutaks selle tarvis omaette fondi, kust siis makstakse otse allüksuse omanikule kinni eestimaalase välismaal töötamise tasu. Õppija raha ei näe, aga omab kohustust, et juhul, kui ta Eestisse ei tule ja siin oma kogemust ei rakenda, siis ta peab koolitusraha kinni maksma. Sellise süsteemi alusel on pooled riigid oma maamajandusse mikroettevõtete võrgu rajanud.

Asja ei tohiks väga bürokraatlikuks teha, vaid eelkõige anda KOV-dele selle fondi tegemise eelised ja ka jaotamise põhimõtted. Vallad tunnevad oma inimesi ja oskavad neist asjalikud välja valida.”

 Pauri arvates oleks võimalik teha ka teistpidi – kutsuda inimesi eelnimetatud maadest Eestisse oma ettevõtteid looma, ja stimuleerima neid selle tegevuse juures. Mõned näited sellisest variandist on juba olemas, kusjuures olles väga positiivsed.

Pingutused ekspordi heaks

 Majandusteemade laudkonnas (esiarutleja Otepää vallavalitsuse liige Uuno Laul) tuldi mõttele, et arvestades kohapealset tagasihoidlikku tarbimist, on Eesti ettevõtja jaoks igati vajalik eksport. Paraku on Euroopa turg selline, et sealt tuuakse meile rohkem sisse, kui ise välja veame. Väga vajalik on ka välissaatkondade tegevus nn kolmandates riikides  kaubanduskontaktide loomisel Eesti ettevõtete huvides ja turgude otsimisel.  Selle tööga peaksid tegelema majandusdiplomaadid.

Kõneaineks olid ka tööjõuküsimused. „Tarvis on tingimusi, mis meelitavad inimesi, eriti noori, maale ja motiveerivad siia endale kodusid ehitama või soodsa hinnaga kortereid ostma. Eriti vajaks elamuehitamise programm laiendamist Lõuna-Eestis,“ ütles Laul.

 Teenekas ettevõtja Maie Niit tõstatas valuküsimuse, et sageli küsivad ametkonnad ettevõtetelt kõiksuguseid fakte ja andmeid. Tarvidust neid koguda ei vaidlustatud, küll aga tõdesid koosolijad, et süsteem võiks töötada tsentraliseeritult, s.t soovijad saagu andmed kätte ühest allikast.

Praegu on ka nii, et kontrollide käigud maksab kinni ettevõtja. Kui tegemist riigiasutuse-poolse kontrollimisega (näiteks tuletõrjekontroll) peaks vastavad kulud kandma riik.

Riigikogu liikme Oudekki Loone juhtimisel nõu pidanud laudkonnast koorus ettepanek, et Eestis on vaja seadust, mis reguleeriks õigust streikimisele, kui ettevõtte töötajad on seda vajalikuks pidanud.

JAAN LUKAS

 Otepääl kõlasid rammusad mõtted maaettevõtluse edendamisest

Otepää kultuurikeskuses 8. märtsil aset leidnud Keskerakonna „101 rahvakohtumise“ projekti raames toimunud arutelul tehti mitmeid ettepanekuid ettevõtluse – ennekõike põllumajandusliku – edendamiseks. Kõlas ka mõte luua fond, mis soodustaks väikeettevõtluse arendamisest huvitatud Eestimaa inimeste kogemuste omandamist välisriikides.

„Mina olen tegelenud põllumajandusega, mistõttu osalen põllumeeste arutelus. Maaelu tuleviku kohta on veel põhjalikke järeldusi keeruline teha, sest haldusreform on paljugi muutnud,“ ütles Sangaste kandis elav Urmas Mõts, kes on Otepää vallavolikogu maaelukomisjoni liige.

Osaühingu Otepää Lihatööstus Edgar eestvedaja Maie Niit märkis, et tuli ennekõike ettevõtlusteemadest rääkima. „Mul on kaasas mitu teemakohast ettepanekut. Kõige olulisem on mõelda ja tegutseda selle nimel, et ettevõtted leiaksid turu,“ lausus ta.

Arutelu avas moderaatorina Otepää vallavolikogu aseesimees Jaanus Raidal, kes naistepäeva silmas pidades kinkis igale daamile lilleõie. Põllumajandusteemat vaagivas laudkonnas said kokku kunagised Lõuna-Eesti kolm tegusat majandijuhti: Valgamaal asunud ja lambakasvatusega silma paistnud Puka sovhoosi direktor Eerik Müts, äädikatootmisega tuntuks saanud Nõuni kolhoosi esimees, hilisem suure talu peremees (praegu jätkab talutootmist poeg Margus) Valdeko Värva ning Maaritsa kolhoosi esimees, praegune Riigikogu liige  Toomas Paur, kes ka vestlusringi juhtis. „Meil hakkab tulema üks tuumakas idee. Hetkel on aga veel vara rääkida,“ ütles Paur, kui seltskonna mõttetööd arutelu ajal uudistamas käisin.

Kui Paur vaagitust saali ees kokkuvõtet tegi, selgus, et laudkonnas leiti, et meie väikesel siseturul võiksid mikro- ja väiketootjad saavutada taseme, kus iga Eesti inimene ostaks nende kaupu vähemalt 150 euro eest aastas. „Siis tuleks nende müügituluks ligi 180–200 miljonit eurot aastas. Selliste ettevõtjate turustatav toodang ei peaks olema mitte ainult traditsioonilised liha- ja piimatooted, vaid ka kvaliteetjuustud, koduleivad, pirukad, präänikud ja teised pagari- ja kondiitritooted, käsitööõlled. Nende kaupade tootmiseks sobiksid 3–5 töötajaga ettevõtted.“ Mõistagi oleks mõtte teostamiseks vaja ennekõike tänaseid tugimehhanisme, aga veelgi  rohkem  kogemusi ja oskusi. Viimaseid võib saada sarnastest mikroettevõtetest Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Taanis ja Saksamaal.

Fond välismaal õppijatele

„Mina asutaks selle tarvis omaette fondi, kust siis makstakse otse allüksuse omanikule kinni eestimaalase välismaal töötamise tasu. Õppija raha ei näe, aga omab kohustust, et juhul, kui ta Eestisse ei tule ja siin oma kogemust ei rakenda, siis ta peab koolitusraha kinni maksma. Sellise süsteemi alusel on pooled riigid oma maamajandusse mikroettevõtete võrgu rajanud.

Asja ei tohiks väga bürokraatlikuks teha, vaid eelkõige anda KOV-dele selle fondi tegemise eelised ja ka jaotamise põhimõtted. Vallad tunnevad oma inimesi ja oskavad neist asjalikud välja valida.”

Pauri arvates oleks võimalik teha ka teistpidi – kutsuda inimesi eelnimetatud maadest Eestisse oma ettevõtteid looma, ja stimuleerima neid selle tegevuse juures. Mõned näited sellisest variandist on juba olemas, kusjuures olles väga positiivsed.

Pingutused ekspordi heaks

Majandusteemade laudkonnas (esiarutleja Otepää vallavalitsuse liige Uuno Laul) tuldi mõttele, et arvestades kohapealset tagasihoidlikku tarbimist, on Eesti ettevõtja jaoks igati vajalik eksport. Paraku on Euroopa turg selline, et sealt tuuakse meile rohkem sisse, kui ise välja veame. Väga vajalik on ka välissaatkondade tegevus nn kolmandates riikides  kaubanduskontaktide loomisel Eesti ettevõtete huvides ja turgude otsimisel.  Selle tööga peaksid tegelema majandusdiplomaadid.

Kõneaineks olid ka tööjõuküsimused. „Tarvis on tingimusi, mis meelitavad inimesi, eriti noori, maale ja motiveerivad siia endale kodusid ehitama või soodsa hinnaga kortereid ostma. Eriti vajaks elamuehitamise programm laiendamist Lõuna-Eestis,“ ütles Laul.

Teenekas ettevõtja Maie Niit tõstatas valuküsimuse, et sageli küsivad ametkonnad ettevõtetelt kõiksuguseid fakte ja andmeid. Tarvidust neid koguda ei vaidlustatud, küll aga tõdesid koosolijad, et süsteem võiks töötada tsentraliseeritult, s.t soovijad saagu andmed kätte ühest allikast.

Praegu on ka nii, et kontrollide käigud maksab kinni ettevõtja. Kui tegemist riigiasutuse-poolse kontrollimisega (näiteks tuletõrjekontroll) peaks vastavad kulud kandma riik.

Riigikogu liikme Oudekki Loone juhtimisel nõu pidanud laudkonnast koorus ettepanek, et Eestis on vaja seadust, mis reguleeriks õigust streikimisele, kui ettevõtte töötajad on seda vajalikuks pidanud.

JAAN LUKAS

Jaga |