Õiguskantsler vajab õigusabi

JAAK UIBU, D.Sc., Ph.D., Toompea Haridusseminar

Palusime nimelt õiguskantslerilt seisukohta küsimuses, kas Postimehe toimetuse tegevus kaastöö "Veretu laulva revolutsiooni järgsed inimkaotused Mart Laari esimese valitsuse ajal" avaldamisest keeldumisel ja selles sisalduva info blokeerimisel vastab põhiseaduse sätetele ja vaimule. Nimetatud kaastöö käsitles demograafilise kriisi kujunemist üheksakümnendatel aastatel. (Vt Kesknädala juhtkiri 31. oktoober 2012 - Jaak Uibu, "Mart Laari esimese valitsuse inimkaotused". - Toim.)

Muidugi võiks õiguskantsleri õigusvälja ees ja sees sulepea Toompea järsakust vana prügimäe kohal alla visata, aga seda ei saa, sest:

* õiguskantsleri vastus annab mõista, et rahvastikukriisist ülesaamine kui põhiseadusest tulenev riigi kohustus ei ole tema asi;

* mõiste pädevus mitmetähenduslikkuse tõttu ei saa vastusest aru, kas õiguskantsler pidas silmas oskuspädevust (ei oska vastata) või võimupädevust / õiguspädevust (kohalikud seadused pluss Euroopa Liidu omad on puudulikud) või mõlemat;

* Toompea Haridusseminari liikmetel pole isiklikke ambitsioone, vaid Eesti arengueeldusi ja -tõkkeid selgitades tegutseme avalikes huvides. Meie poolt rakendatav sokraatiline meetod küsimuste ja ettepanekute esitamise näol on kakskümmend viis aastasada vana.

Proovime anda õiguskantslerile õigusabi

Õiguskantsleri poole pöörduvad sajad inimesed ja asutused oma rohkete hädade ja muredega. Pole ju ime, et selles isiklike, riiklike, eraõiguslike, lasteasutuste jt probleemide virvarris õiguskantsler ise hakkab õigusabi vajama. Proovimegi nüüd talle seda anda. Hakatuseks kordame veel kord õiguskantsleri vastuskirjas öeldut - "pöördumisest ei nähtu asjaolusid, mida õiguskantsler saaks vastavalt oma pädevusele lahendada". Ega me palunudki õiguskantslerit lahendada rahvastikukriis või vitsaga nuhelda Postimeest. Palusime üksnes tema seisukohta Postimehe keeldumise suhtes. Aga kui õiguskantsler midagi lahendama tahtis hakata ja kohe ka sellest loobus, siis otsigem üles seadusesätted, mis pidanuks kõrget ametiisikut motiveerima keeldumise asemel pöördumisse süvenema.

1.

Põhiseaduse preambulis on riigi põhikohustustest kirjas: "... peab tagama eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade".

Kui rahvuse säilimine on rahvaarvu dramaatilise vähenemise tõttu kujunenud megaprobleemiks, siis sellekohase info blokeerimine võiks ju õiguskantsleri tähelepanu köita. Ja keskenduda sellele oma ettekannetes Riigikogule, näiteks teemal "Demograafiline kriis Eestis kui väljakutse seadusandlusele ja rahvastikupoliitikale". Miks peab õiguskantsleri suhtes ei kehti, jääb arusaamatuks. Ehk on ta juba enda sisimas nõustunud Jaan Kaplinskiga, et Eesti kultuur ja rahvas ei jää püsima? Aga oma ametikohustustes ehk palgatöös?! Kas probleem on preambuli väheses õigusjõus? Kes siis veel kui õiguskantsler teab, et Riigikohus tunnistab preambuli normatiivset iseloomu.

2.

Põhiseaduse paragrahv 45: "Igalühel on õigus levitada ideid (...) Seda õigust võib seadus piirata (...) Tsensuuri ei ole."

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne kinnitab, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid. Nende kahe kuhja vahel valiku tegemisel - kellel on õigus avaldada ja kellel on õigus seda õigust piirata -, valis õiguskantsler kolmanda tee - läks mugavamat kuhja otsima.

3.

Põhiseaduse paragrahv 54: "Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust."

Rahvastiku kriitiline vähenemine tõendab, et riigivõim pole olnud suuteline seda vähenemist pidurdama. Kas Eesti iseseisvusele on praegu suuremat ohtu kui rahva halb tervis, negatiivne loomulik iive ja väljaränne?! Nendele asjaoludele tähelepanu juhtimisega on Toompea Haridusseminar täitnud Eesti kodaniku kohust, mida õiguskantsler pole kahjuks märganud.

4.

Õiguskantsleri seaduse esimeses paragrahvis sätestatakse ühemõtteliselt: "Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ja teiste seaduste alusel."

Kas menetlusest loobumisel jättis õiguskantsler oma kohustuse täitmata? Kindlasti jättis ta ombudsmanina ütlemata, kuhu nüüd tuleks pöörduda, kuidas jätkata. Sedasama kohustas ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus.

5.

Mõni aasta tagasi, 12. veebruaril 2008 andis Indrek Teder Riigikogu ees ametivande: "Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale (...)"

See rahvas on nüüd veelgi sügavamas rahvastikukriisis kui neli aasta tagasi. Seda kinnitavad äsja avaldatud "Rahva ja eluruumide loenduse" lõplikud tulemused - võrreldes eelmise 11 aasta taguse loendusega on rahvaarv kahanenud enam kui 75 tuhande inimese võrra ehk 5,5 %. Taasiseseisvumise järgselt on rahvas kokku kuivanud kuuendiku võrra! Kui õiguskantsler ei toeta oma volitustes rahvastikukaotuse põhjuste selgitamise vajadust, ei märka ega tuleta meelde, et selles osas on analüütiline töö riigis tegemata või poolik, aga igal juhul ebaefektiivne, kas pole see mitte ametivande rikkumine!?

6.

Lõpuks, põhiseaduse mõte, kas see töötab rahva säilimise heaks? Loomulikult töötab, sest mis mõte oleks Eesti Vabariigi põhiseadusel, kui see ainult naabreid toetab!

Riigikohtu esimees Märt Rask oma Riigikogu Teataja artiklis ei arvanud, et põhiseaduse mõtet oleks lihtne defineerida. Me ei hakkagi seda mõtet kaugelt otsima, vaid kasutame Põhiseadusliku Assamblee liikme ja Toompea Haridusseminari asutajaliikme Ülo Vooglaiu ülemlauset: "Ühiskond on elamiskõlbulik sel määral, mil põhiseaduslik kord kehtib ühtemoodi nii mõtetes ja sõnades kui ka tegudes." Loodame, et õiguskantsler oma viiekümneliikmelise kaaskonnaga leiab selle ülemlause üles.

Üleolev suhtumine toobki kaasa rahvuskeha verest tühjaks jooksmise

Võidakse väita, ja küllap seda paljud teevadki: miks nii palju laineid ja vahtu üles lüüa ühe avaldamata artikli pärast! Aga kas pole just selletaoline üleolev suhtumine rahvastikuprobleemidesse paljude haridus- ja võimuinstitutsioonide poolt aidanud kaasa, et rahvuskeha jookseb verest tühjaks. Otsitakse abi vaid üksikmeetmetest, terviklik rahvastikupoliitika puudub. Pole üllatav, et just põhiseaduse jõuga õiguskantslerilt oodatakse kaastunnet rahva haavades.

Miks jättis õiguskantsler ülaltoodud seadusesätted meile vastates kasutamata?

Võimalikest põhjustest võib esile tuua kolm: õiguskantsleril puudub õigusteadlase tagapõhi, kirjavastuse koostaja pole akadeemilise juriidilise haridusega ja kirjavastusele alla kirjutanud isiku teadusliku uurimise valdkond on mullateadus ja põllumajandus. Või õiguskantsler Indrek Tederi enda sõnul Sirbi toimetajale: "Juriste koolitatakse palju, konkurents on tihe, aga ega neid tippe liiga palju ole."

Aidakem siis õiguskantslerit. Töötage oma probleem juriidiliselt läbi sel määral, et õiguskantsleri töö lihtsamaks teha. Mida kompetentsemad on sõnastused, seda asjatundlikumad tulevad ka õiguskantsleri vastused. Aga ärge üle ühe küsimuse esitage, sest ühele küsimusele mingilgi viisil vastates (näiteks: võetud teadmiseks) on õiguskantsleri ja kõigi asutuste arvates ka teie kirjale seadusekohaselt vastatud.

JAAK UIBU

D.Sc., Ph.D., Toompea Haridusseminar

[esiletõste]

Miks jättis õiguskantsler ülaltoodud seadusesätted meile vastates kasutamata?

Võimalikest põhjustest võib esile tuua kolm: õiguskantsleril puudub õigusteadlase tagapõhi, kirjavastuse koostaja pole akadeemilise juriidilise haridusega ning kirjavastusele alla kirjutanud isiku teadusliku uurimise valdkond on mullateadus ja põllumajandus.

[fotoallkiri]

MIKS? Põhiseaduse preambulis on riigi põhikohustustest kirjas: "... peab tagama eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade". Kui rahvuse säilimine on rahvaarvu dramaatilise vähenemise tõttu kujunenud megaprobleemiks, siis sellekohase info blokeerimine, nagu juhtus Jaak Uibuga, võiks ju õiguskantsleri tähelepanu köita. Ja ta võiks keskenduda sellele oma ettekannetes Riigikogule. Miks ta seda ei tee?

Jaga |