Järelehüüd lahkunud suurmehele – Algirdas Brazauskas

Inseneriharidusega majandusdoktor Brazauskas valiti 1988. aasta septembri lõpul, rahvusliku taassünni harjal, Leedumaa Kommunistliku Partei peasekretäriks ning just tema viis riigi iseseisvumisele. 1993. aasta veebruaris Brazauskas valiti Leedu presidendiks ning ta juhtis oma riiki presidendina ning hiljem peaministrina kokku 12 aastat.

Euroopa poliitika üks vaieldamatuid suurkujusid sängitati Antakalnise kalmistu mulda möödunud neljapäeval, 1. juulil. Eestist olid teda saatma läinud nii president Toomas Hendrik Ilves kui ka vana sõber ja võitluskaaslane president Arnold Rüütel.

Oma mälestused, mis seotud lahkunud Brazauskasega, pani kirja Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.

Brazauskase igavene juuni

Kohtusin Algirdas Brazauskasega juunipäikeses sillerdavas Vilniuses 1989. aastal.

Olin siis Leedu komsomolikongressi delegaat. Leedus viibisin sõjaväes, nendessamades väeosades, kus aastaid varem teenis poliittöötajana Andrus Ansip.

Mind valiti kongressile Klaipeda linnaorganisatsiooni poolt, mitte sõjaväeosade poolt. Leiti, et linna sobib esindama just inimene Eestist. Pidi ju kongressil kõne alla tulema Leedu komsomoliorganisatsiooni iseseisvumine ja lahkulöömine Moskvast.

Loomulikult istus saalis Brazauskas, kellele see oli otsustav lahing. Tal oli juba plaan lahku lüüa NLKP-st. See kongress oli talle eelproov.

Ka mina hääletasin ÜLKNÜ-st lahkulöömise poolt. Kongressi kuluaarides õnnestus mul saada Brazauskasega isiklikult tuttavaks. Vestluses kiitis ta meid kui julgeid noori ja eriliselt tundis ta head meelt selle üle, et olin Eestist.

Brazauskas jäi tollelt kongressilt meelde kui asjalik, rahulik, fundamentaalne gigant. Erinevalt Savisaarest ei õnnestunud tal ära hoida vastasseisu Nõukogude armee ja KGB-ga. Kuid tema oli kindlasti see, kes ka Eesti vabanemise kergemaks tegi.

Kolm päeva enne surma sai Algirdas Brazauskas Venemaa presidendilt Au ordeni. Oli ju Algirdas üks neist, kes tõi ka Venemaale vabaduse!

Jaga |