Valitsus tühjendab stabiliseerimisreservi

Rohkem selgitusi polnud. Koalitsioon oli napi selgitusega nõus ja koalitsiooni usaldushäältega see vastu ka võeti. Opositsioonil puudus igasugune võimalus teha parandusi ja ettepanekuid, rääkimata selgituste nõudmisest ja pikkadest arutlustest Riigikogu rahanduskomisjonis. Keskerakond hääletas loomulikult kogu muudatustepaketi vastu.

Stabiliseerimisreservist

Kuigi riigieelarve baasseadus ütleb, et stabiliseerimisreservi tohib kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks; pikaajaliste ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks; sõjalise valmisoleku tõstmiseks; sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks, ja nii edasi, soovib praegune valitsusklann 3,5 miljardit krooni suunata ja kulutada ükskõik kuhu. Olgu selleks kas elektriarvete maksmine, Kaitseministeeriumi palkade tõstmine või suvepäevade korraldamine. Selline võimalus neil nüüd on, ja seda otsustabki edaspidi vaid ainult Ansipi juhitav valitsus. Sest ega muidu poleks rahandusminister Ivari Padar tulnud stabiliseerimisreservi nõukogusse järgmise seletuskirjaga reservi kasutuselevõtu kohta: kevadise majandusprognoosi riskistsenaariumi korral ja negatiivse rahavoo katteks kulutatakse sihtotstarbelisena erakorraline pensionireserv mahus 3,5 miljardit krooni, võetakse kasutusele kogu kassareserv ja planeeritakse täiendavalt laenata. Täiendavalt tuleks likviidsuse tagamiseks kasutusele võtta stabiliseerimisreserv, kuna reservi vahendite kasutamine vähendab riigi laenuvajadust ning koos sellega säästab riiki suurtest intressikuludest.

Ja see oligi kogu seletus nõukogule! Polnud mitte ühtegi kava ega visiooni, milleks konkreetselt kasutatakse 3,5 miljardit krooni ja mis muudaks riigis majanduslikku olukorda paremuse poole.

Küll aga tunnistati, et riigis on nii finants- kui ka majanduskriis ning et on kõik märgid sellest, et riik on vajumas sotsiaalsesse kriisi.

Stabiliseerimisreservi nõukogu ei andnud nõusolekut reservi kasutamiseks ning saatis rahandusministri koju põhjalikku tööd tegema -- ette valmistama dokumenti, millega uuesti nõukogu ette tulla. Kuid võib juhtuda,, et isegi kui järgmine kord tullakse sama napi ja puuduliku seletuskirjaga ning isegi kui nõukogu ei aktsepteeri ettepanekut ja protestib selle vastu ega anna stabiliseerimisreservi kasutamiseks nõusolekut, jääb rahandusministril ikkagi õigus minna Riigikogusse ettepanekule kinnitust otsima. Ja siis pole raske arvata, kuidas koalitsioon stabiliseerimisreservi kasutuselevõtu sisutut ettepanekut hääletab.

Mis saab edasi?

Arvan, et reservide sellisel moel kasutuselevõtt sotsiaal-majanduslikku kriisi ei väldi ega leevenda. Veelgi vähem suudame majandust niimoodi tõusuteele ergutada. Asi muutub aga väga ohtlikuks, sest nii süüdimatult edasi tegutsedes ja rahva raha laristades on sügiseks kõik reservid nullis. Riigi toimimise kohustused aga jäävad.

Mis saab edasi? Enne talve seisame fakti ees, et ilma tugeva kulude kärpimiseta, suuremate ümberkorraldusteta, milleks on vaja julgeid otsuseid, edasi minna ei saa. Sest riigi taskud on tühjad, töökohad kaovad, töötus kasvab, riigi majandusruumi võlg 260 miljardit krooni tahab pankadele tagasiteenimist, raha riigieelarvesse ei laeku... Eurole üleminek on suure kahtluse all, sest riigil puudub jätkusuutlikkus.

Kas ikka ei tohi süüdlasi otsida? Isegi siis, kui kamp eneseimetlejaid sepitseb Eesti rahva vastu ulatuslikku sotsiaalset kuritegu?

Võib-olla ongi nii õigem, sest äkki on kõik juba liiga hilja?

INARA LUIGAS

Riigikogu liige, rahanduskomisjon

[esiletõste]  Inara Luigas: Kas ikka veel ei tohi süüdlasi otsida? Isegi siis, kui kamp eneseimetlejaid sepitseb Eesti rahva vastu ulatuslikku sotsiaalset kuritegu?

Jaga |