Vabariigi Valitsuse suur etendus

Reformierakonna taktikaks on olnud talle sõbraliku ajakirjanduse abiga tõstatada erinevaid probleeme, nt Riigikogu liikmete palgad, pidevalt otsitud süüdistused Tallinna linna aadressil jne. Kunstlikult ülespuhutud teemade eesmärk on juhtida rahva tähelepanu kõrvale riigi järjest halvenevalt majandusolukorralt.

Rahva tähelepanu hajutamiseks korraldati suvel suur valitsuse etendus „Eelarve koostamise ränkraske töö“. Kuna võimalikud maksutõusud puudutanuks sadu tuhandeid inimesi, jälgisid kõik toimuvat hinge kinni pidades.

Stsenaarium oli iseenesest lihtne. Käidi välja idee eelarve tasakaalu saavutamise nimel küttegaasi aktsiis neljakordistada. Sellele järgnes gaasi oma kodu kütteks kasutajate valulik reaktsioon. Probleemi võimendati nädala jooksul ajakirjanduses, kus ilmusid appihüüded ja argumenteeritud vastulaused. Ülesköetud kirgede laineharjal teatas seepeale mõni rahva muredele „kaasa tundev“ minister või erakond, et nemad esitatud ettepanekutega küll nõus ei ole. Seejärel tegi valitsus kindla otsuse nimetatud maksu mitte tõsta. Aga kuna eelarve oli tarvis tasakaalu saada, siis oldi kahjuks sunnitud käibemaksu tõstma!

Ja jälle kõik algas uuesti, lõppedes ikka samamoodi.

Nii jälgiti terve suve valitsuse „kangelaslikku võitlust“ rahva heaolu nimel. Ja tulemus? Reformierakonda toetab jätkuvalt 32% valijatest. Probleemi seega iseenesest ei olnud. Oli vaid läbimõeldud PR-kampaania, mida kõik jäid uskuma.

Riigieelarve seletuskirja kohaselt on 2009. aasta kuludeks planeeritud 98,72 miljardit krooni, mida on 2008. aastaga võrreldes 8,35 miljardit krooni enam. Kulud kasvaksid seega 9,2%.

Seletuskiri teatab: „Eelarve on tasakaalus, kui kulud ja tulud on võrdsed. Eelarve on ülejäägiga, kui tulud on suuremad, kui kulud ja eelarve on puudujäägiga, kui kulud on suuremad, kui tulud.“

Samast seletuskirjast selgub, et 2009. aasta tuludeks on planeeritud 97,843 miljardit krooni. Seega  ületaksid kulud tulusid järgmisel aastal 833 miljoni krooniga. Pole mõtet tasakaalus eelarvest rääkida. Edasi järgneb juba tüüpiline Reformierakonna retoorika mingitest kavalatest „üleminevatest reservidest“.

2009. aastal loodetakse riigivara müügist teenida 1,302 miljardit krooni. Käesoleva aasta eelarves on see näitaja 1,489 miljardit krooni. Esitasin 8. septembril rahandusminister Ivari Padarile kirjaliku küsimuse, milles tundsin huvi riigivara müümise vastu tänavu. Vastusest selgus, et 17. septembri seisuga oli riigivara müüdud 226,471 miljoni krooni eest ehk kõigest 15,2% eelarves ettenähtust. Peale Andrus Ansipi ei usu vist enam keegi, et järelejäänud 3,5 kuuga müüakse veel 1,2 miljardi krooni eest. Sama utoopiline on loota, et riigivara suudetakse järgmisel aastal müüa 1,302 miljardi krooni eest.

Omanikutulu loodetakse 2009. aastal riigiettevõtetest välja võtta 1,389 miljardit krooni. Praegu siplevad paljud ettevõtted majandusraskustes. Kust tuleb ime, et valitsus saab samal ajal  riigiettevõtetest tohutuid dividende välja võtta?

Eesti Raudtee on raskes seisus, mahud on langenud ka Tallinna Sadamal. Eesti Energia püüab iga hinna eest hindu tõsta, sest kasvavat kasumit ei saa ta kuidagi investeeringuteks kasutada, sest riik võtab raha käest ära.

Järgmisel aastal loodetakse käibemaksu saada 1,48 miljardit krooni enam, kui käesoleval aastal prognoositakse. Aga see prognoos on suure alalaekumisega. 400 miljonit täiendavat käibemaksukrooni peaks valitsuse arvutuste kohaselt tulema ravimite, raamatute, teatri- ja kontserdipiletite käibemaksu tõstmise arvelt. Aga kust tuleb miljard?

Riigieelarve seletuskirjas ennustab valitsus tööpuuduse kasvuks järgmisel aastal 6,3%. Teadlastest ja praktikutest koosnev uue majanduse töörühm ennustab tööpuuduse kasvuks kuni 10%. Kust peaks küll tulema miljardiline käibemaksu lisandumine ajal, mil inimesed jäävad tööta ja rahva ostujõud suurel määral langeb?

Eriti küüniliseks tuleb pidada eelarveprojektis sisalduvat prognoosi trahvide laekumise kohta. Trahvidest loodetakse saada 773,2 miljonit krooni. Kui võrdleme seda käesolevasse aastasse planeerituga, siis näeme, et kasv oleks 52,9%. Kas Reformierakond näeb ette Eesti rahva pätistumist?

Eelarveprojekt on üles ehitatud eeldusele, et järgmisel aastal ootab Eestit ees 2,6-protsendine majanduskasv. Mõnede (mitte Rahandusministeeriumisse kuuluvate) analüütikute arvates võib Eesti järgmise aasta majanduskasvu näitaja aga olla nullilähedane või isegi miinusmärgiline.

Sel juhul tuleb eelarve-miinus palju suurem. Kahjuks on Eesti majanduse areng läinud risti vastupidi peaministri prognoositule. Seepärast suhtuksin tõsiselt Ansipi ennustusse, et Eesti pankadega midagi ei juhtu.

2009. aasta eelarvet ei saa pidada tasakaalus olevaks, kuna tuludepoolt on tugevasti üle blufitud. Kui see eelarveprojekt eelarvena Riigikogust läbi rullitakse, ootab Eestit järgmise aasta kevadel ees käesoleva aasta omast suurem miinuseelarve. See aga tähendab juba katastroofi  Eesti majandusele.

Lõpetuseks tagasihoidlik nõuanne: kui valitsus eesotsas Ansipiga mingi probleemi tõstatab, hakates seda avalikkuse ees suure käraga arutama, siis ei maksa uskuda, et probleem on just selles, millest räägitakse.

KALEV KALLO, Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees, Keskerakond

Jaga |