20. augusti klubi. Kas jään selle liikmeks edasi?

JÜRI LIIM,      02. oktoober 2002


Aastaid tähistame augustikuu 20. päeva kui Eesti taasiseseisvumispäeva. Nii ka tänavu. Kuigi sellest on mõni nädal möödas, on tulevikku vaatamiseks siiski vaja sel tähtpäeval pikemalt peatuda. Seda enam, et just viimane 20. august omab minu arvates õpetlikku väärtust.

20. augusti hommikust pajatasid raadiouudised, kuidas Toompea lossi platsil kell 11 mängib puhkpilliorkester ja kuidas keskpäevaks koguneb lossi valgesse saali "20. augusti klubi" - saadikud, kes nõukogude sõjaväe putshi päevil hääletasid taasiseseisvumise poolt. Esinema pidid Arnold Rüütel, Toomas Savi jt, järgnema pidi peolaud ja klubi siseasjade arutelu.
Olen ka "20. augusti klubi" liige. Võtsin suuna Toompea lossi. Üllatusena nägin sündmust, mille ajakirjandus on täielikult maha vaikinud.
Pärast kontserti hakkasid inimesed Toompea lossi pääslaruumi trügima. Tuba oli puupüsti täis ja suur mass veel ukse taga. Küsitlemistest selgus, et raadioteatest oli rahvas aru saanud, et lossi pääsemiseks tuleb end kirja panna "20. augusti klubi" liikmeks?!
Mõistan, kui teatest saanuks nii aru mõni üksik. Kui aga neid on paarsada, on midagi viltu. Loomulikult olid need inimesed nördinud, kui said teada, et väljakuulutus osutus jamaks.
Klubilisteks saavad olla ikkagi vaid need ülemnõukogu saadikud, kes hääletasid taasiseseisvumise poolt. Jah, klubile on sisse programmeeritud bioloogiline hääbumine. On see hea või halb, jäägu asjaosaliste määratleda.

Salaja lossi ei minda

Lossi eesruumis on politseivalve. Esitlesin end ja teavitasin, et olen "20. augusti klubi liige". Paluti esitada isikuttõendav dokument. Nimekirja kontrollinud, kuulsin: teid nimekirjas ei ole. Mina lossi ei pääse.
Pressiosakonna esindaja tegi ettepaneku viia mind sisse kui ajakirjanikku. Tänasin ja loobusin, kuna sedapuhku ei tulnud ma ajakirjanikuna.
Lossi sisenevad kunagised kolleegid olid olukorra üle imestunud ja soovisid üldises publikmassi segaduses mind varjatult lossi toimetada. See veel puudus!
Kummaline, et saadikud, kes lossi lubati, otsiti läbi. Kõik nad lasti läbi "piiksukapi", käsutati taskuid tühjendama jne. Vastavalt eeskirjadele.
Valve ja kontroll on kahtlemata vajalikud. Kuid antud juhul oli tegu erilise päevaga. Rahvasaadikud kutsuti lossi, et neid austada ja tänada kunagi tehtu eest, mis pani aluse riigi taassünnile.
Läbiotsimine aga on väärikust alandav. Tähendab, inimesi ei usaldata!? Nii jäigi mul kui kutsutud saadikul lossis käimata. Olukorda arutades olevat klubi leidnud, et olen ise süüdi, kuna ma poonud end aegsasti registreerinud.

"20. augusti klubi" olemus

Selgitaksin veidi klubi olemust. Kuigi endised saadikud just sellist süsteemi soovisid, on see siiski veider. Eestis on olemas koertekasvatajate, kassisõprade jpm klubisid. Kas Eesti Vabariik taastati klubilistel alustel?
"20. augusti klubi" liikmetel on enda kulul tehtud eriline hõbemärk. Liikmemaksu tasutakse 150 krooni aastas. Koos aga käiakse ainult üks kord aastas - viimasel ajal Toompea lossi valges saalis. Keelele tuleb küsimus: miks peaksin maksma liikmemaksu, kui isegi aasta ainsamast üritusest ei saa osa võtta? Ja kuidas tekkis probleeme nimekirjaga? Ei ole ju midagi lihtsamat kui esitada "20. augusti klubi" täisnimekiri.
Küsimus tõuseb aga ka veel isikutega, keda saadikud kaasa võtavad. Tavaliselt teistel riiklikel üritustel saadetakse kutsed kahele. Miks on vaja inimest, keda kaasa võetakse, samuti aegsasti kirja panna? Mida aga teha, kui viimasel hetkel lähen naisega tülli ja otsustan sedapuhku lossi külastada koos armukesega?

Mis pattude pärast klubist välja heidetakse?

Jamasid on omajagu. Näiteks Illar Hallaste, kes samuti hääletas taasiseseisvumise poolt. Tänavu talvel president teda ordeniga ei autasustanud. Tema teened kustutas patt, mille ta sooritas Pärnus ühe lustliku asutuse külastamisel. Ei ole kusagilt leidnud kirjutatud seadust või määrust, mis loeb kuriteoks ametlikku tegutsemisluba omava asutuse külastamist.
Lõpetuseks pean tunnistama, et olen pimedusega löödud. Ei oska enam kuidagi edasi elada, kuna mul jäid Toompea lossis kuulmata presidendi ja spiikri kuldsed õpetussõnad. Või oleks õigem taolistest jabba-dabba-duudest enam mitte üritada osa võtta?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)