Eestit ootab hulk kiireloomulisi töid

Arnold Rüütel,      31. mai 2006


Vabariigi Presidendi kõne teaduskonverentsil "Jätkusuutlik Eesti" 25. mail Tallinna Ülikoolis. Avaldatud lühendatult.

1993. aasta lõpul leidis Rahvusraamatukogus aset teaduskonverents, kus teadlased, ühiskonna- ja kultuuritegelased analüüsisid neid tegureid, millest sõltub eestluse elujõud.

Vahepealsetel aastatel oleme olnud tunnistajateks olulistele reformidele ja kiirele majandusarengule. Keskmiselt 7,6-protsendilise kasvuga on Eesti majandus olnud viimastel aastatel üks edukamaid Euroopas. Samas näitab areng muudes valdkondades, et Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks ootab meid hulk kiireloomulisi töid.

Äärmuseni on teravnenud mitmed probleemid, mis tosin aastat tagasi olid alles aimatavad ja ehk ka ennetatavad. Nimetagem kasvõi narkomaania ja aidsi levikut, sotsiaalse ebavõrdsuse järsku süvenemist või noorte haritlaste lahkumist Eesti tööturult – need on ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohalt nüüdseks kõik kriitilised küsimused.

Ometi võetakse sel teemal arutledes sageli vaatluse alla vaid demograafilised suundumused. Meie tänane teema ei piirdu kindlasti üksnes iibeprobleemidega.

Kui mitmeski eluvaldkonnas on meil välja töötatud suurepäraseid arengukavasid, on nende mõju tegelikele protsessidele jäänud väheseks või isegi olematuks. Põhjus võib peituda kiiresti vahetuvate valitsuste tahtes või suutmatuses häid kavatsusi teostada, aga ka selles, et puudunud on selgelt fikseeritud poliitiline vastutus. Samuti on eri ametkondade vahel kaotsi läinud tervikutaju.

Eesti tippteadlaste osavõtul on Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu samuti analüüsinud olulisemaid arengutegureid, millest sõltub ühiskonna jätkusuutlikkus. Osa järeldustest on koondatud kogumikesse "Eesti edu hind" ja "Eesti jätkusuutliku arengu teel". Lubage mul siinkohal teha põgus sissejuhatus mõne ettepaneku näol.

Eestis on olemas sünnitoetus ja emapalk, ent poleks õige turgutada ainuüksi sündimust. Vaja on ka riiklikku tugisüsteemi vastava tagatisfondina kõigile sündinud lastele võrdsete arenguvõimaluste andmiseks. Sellise fondi kaudu võtaks riik enda kanda lapsehoiu, üld- ja huvihariduse, koolitoidu ja õpilaskodude rahastamise.

Sama eesmärki teeniks noorte perede kindlustamine eluasememaaga, mida lubab teha piisava maaressursi olemasolu. Olemas on ka vastav rakendus rahvastikutaaste regionaalprogrammi ERARE näol. Neid meetmeid toetab tõdemus, et kõik lapsed ei sünni miljonäriperre, kuid tõeliselt hoolivas riigis võiks iga laps kasvada miljonärina.

Eesti on just nii tugev, kui tugev on eraldi võetuna iga tema maakond. Paraku peitub just regionaalarengus meie riigi ja elanike heaolu edenemise oluline kitsaskoht. Üks põhjusi on tõsiasjas, et seni pole suudetud langetada selget otsust kohaliku omavalitsuse vastutusala suhtes ning seda vastutust piisavate vahenditega tagada. Samuti ei ole riiklikul tasandil motiveeritud omavalitsuste koostööd kohalike probleemide lahendamiseks ning maakondlik haldustasand on aastaid ebamäärase staatusega.

Nii regioonide edenemine kui ka jätkuv majanduskasv on võimalik juhul, kui otsime uusi lahendusi ning investeerime ühtaegu seadmetesse ja inimestesse. Seeläbi saavutatav tootlikkuse kiire kasv loob eelduse, et Eesti majandus püsib rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline. Efektiivsuse ja innovatsiooni vajalikkust kinnitab ka tõsiasi, et Eestis on üha raskem leida uusi töökäsi.

Seega oleme taas jõudnud sündimuse juurde, mille madalseis 1990-ndatel aastatel toob nüüd kaasa tööealiste elanike arvu kiire vähenemise. Potentsiaalselt tööturule sisenevate 16-18aastaste noorte arv on viie aasta pärast kolmandiku ehk 20 tuhande võrra väiksem kui eelmisel aastal. Kümne aasta pärast jõuab sellesse ikka aga üldse ainult 27 000 noort ehk ligi kaks kolmandikku vähem kui mullu.

Selle suundumuse muutmiseks ei piisa enam sündimuse suurenemisest lähiaastatel. Ka tööjõu massiline sissetoomine ei ole Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt lahendus.

On vaja riiklikku eriprogrammi mõõna ületamiseks, mille ühe osa moodustaks tõhusam tööturupoliitika. Seeläbi tuleks inimesi paremini motiveerida ning ka seni mitteaktiivseid ja töötuid oma tööjõu pakkumiseks ette valmistada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)