Nädala juubilar – James Dean 75

Enn Eesmaa,      08. veebruar 2006


Kuigi legendnäitlejate hulka kuuluva James Deani teleosade saldo on ta filmirollide summast suurem, peetakse teda jätkuvalt ennekõike filmistaariks.

James Byron Dean sündis 8. veebruaril 1931 USA Indiana osariigi Marioni linnas. Ta isa oli hambatehnik. Peagi kolis pere Los Angelesse, kuid pärast ema surma elas poiss onu ja tädi juures Indianas Fairmountis. Santa Monicas gümnaasiumi lõpetanud James Dean huvitus tõsiselt näitlemisest. Sileda välimusega noormeest hakati kasutama reklaamides. Esimene miniroll oli usklikele mõeldud seriaalis "Pereteater". Teatris märgati teda esimest korda Broadway lavastuses "Jaaguar". Deani filmidebüüt toimus 1951. aastal esilinastunud muusikalises kinojandis "Ettevaatust, meremees!", milles peaosades tembutasid Dean Martin ja Jerry Lewis.

James Dean astus tunnustatud draamakooli, mille oli äsja lõpetanud ta suur eeskuju Marlon Brando. Superstaarile mitmes filmis rolle jaganud Elia Kazan nägi suurt potentsiaali ka James Deanis ning andis noorukile peaosa John Steinbecki menuromaani "Hommikupool Eedenit" filmiversioonis. Risk tasus ennast ära, ning 1956. aastal kandideeris James Dean oma rolliga Oscarile. Kahjuks postuumselt.

Eisenhoweri-aegsele USA noorsoole läks veelgi sügavamalt hinge James Deani teine hiigelosa filmis "Põhjuseta mässaja". Deanist sai kultusnäitleja, tema maneere, isegi lühinägelikkusest tingitud hägusavõitu silmavaadet matkiti miljonitel tänavanurkadel ja tuhandetes koolides. Noorte mõistetav püüd suuremale vabanemisele tihti üdini silmakirjalike vanemate mõju alt andis taunitava suuna avalikule mässumeelsusele, mille mõrusid vilju peab maailm nii täna kui ka hommegi veel seedima.

Salamisi homoseksuaalne James Dean mängis oma viimse filmirolli haigestumise järel avalikult homoseksuaalse Rock Hudsoni ja Elizabeth Tayloriga George Stevensi perekonnadraamas "Hiiglane". Dean oli veel kord irdnooruk, sedapuhku pühendunud joodik.

Eraelus said näitleja kireks ülikiired autod. Juba poisikesena kihutanud ta onult kingituseks saadud mootorrattal. James Dean hukkus oma hirmkallis autos septembris 1955, olles teel kiirusvõistlustele. Surmahetkel olevat ta Porsche Spyder sõitnud siiski normaalse kiirusega. Kuid kaks tundi enne seda trahviti teda lubatud sõidukiiruse ületamise pärast. Kaks nädalat varem oli Dean kaasa teinud kiiruseületajaid manitsenud kinoklipis.
Staari silmapilkne surm ja silmipimestav matus tõid kaasa tänini kustumatu kuulsuse, mida meesnäitlejaist on postuumselt saavutanud vaid Rudolf Valentino.

Osaga "Hiiglases" kandideeris James Dean teist korda Oscarile. Kahel surmajärgsel aastal anti lahkunule Kuldgloobuse preemia maailma parima ja populaarseima meesnäitleja kategoorias.

James Deani austajate meelest muutis Marlon Brando näitlemistavasid, James Dean aga elamistavasid. James Deani surm andis tohutu shansi Paul Newmanile, kes mängis suureks hukkunud kolleegile mõeldud rolli poksifilmis "Keegi seal üleval hoiab mind". Loodus ega ekraan ei salli tühja kohta.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)