Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Laar tegi tööajal haltuurat

SIRET KOTKA,      25. veebruar 2009

Oli kesknädala, 18. veebruari õhtu. Vaatasin kella – see oli üheksa. Õhtusöök Isamaa ja Res Publica Liidu juhi ning Riigikogu liikme Mart Laariga pidi olema alanud juba rohkem kui kaks tundi tagasi. Kohtumisõhtu oli tasuline – kohaletulnud kodanikud olid igaüks maksnud esinejale honorariks vähemalt 600 krooni.

Õhtut juhtis tuntud telenägu Marko Reikop, kes üritas pikast ootamisest tingitud närvilisust ja õhustikku kerkivat pinget kuidagiviisi leevendada. Inimesed nihelesid, sosistasid omavahel, mõni kõndis ringi. Kuid keda polnud, oli Mart Laar ise, kellega kohtumiseks sinna restorani olime läinud. Situatsioon oli tõsiselt piinlik.

 

RESTORAN „KOLM ÕDE“ oli kõiki kutsunud, lubades kohtumist Mart Laariga ja kinnitades, et kitsas ringis saab poliitik olla „ausam ja avameelsem“.

Rahvast polnud tõesti palju, kohal oli umbes 20 huvilist. Nende hulgas ruulis Otepää mees Jaanus Raidal, kellest paistis olevat saanud tõsine Laari fänn. Koos temaga oli saabunud Otepää reformierakondlasest vallavanem ja teisi sealseid oravapoisse. Need itsitasid pihku, et Laar nii pikalt hilineb. Kui tõele au anda, tuleb märkida, et õhtujuht Reikop provintsireformeritele ja isegi mitte Raidalile tähelepanu ei pööranud, mind ja mu sõpru aga nimetas  mitmel korral, et rahvas ikka teaks, kes „korralike inimeste“ sekka on sattunud.

.

VEIDI ENNE KAHEKSAT ehk ligi kahe ja poole tunnise hilinemisega jõudis lõpuks  hingeldades kohale sassis juustega ja silmnähtavalt ärritunud Mart Laar, kingapaelad lahti, pluus püksist väljas, karvane kõht punnis ees. Ta kukkus kiruma Riigikogu opositsiooni eesotsas Keskerakonnaga, kes olevat tema kallist aega raisanud oma mõttetute küsimuste esitamisega ja lubamatute pauside võtmisega. Tema, Laar, olevat aga mees, kellele ei meeldi igasuguste jamamiste ja totrustega tegelda.

Seejärel vajus Laar õhtujuhi kõrvale toolile ja hakkas  rahvast lausdemagoogiaga kostitama. Lemmikteemaks osutus loomulikult Keskerakonna ja selle liidri Edgar Savisaare räige mahategemine. Keskerakonna idee Suur-Tallinnast, mis olevat kantud Suur-Helsingi ja Suur-Stockholmi ideedest, ristis see riigikogulane otsekohe Suur-Maarduks. 16 000 elanikuga Maardu, mis asub Tallinna külje all ja on kunagi ka Tallinna osa olnud ning mis on sama suur kui Pirita, pidi ekspeaministri arvates olema tõsiseks ohuks Eesti riigi julgeolekule. Üleüldse pidi Tallinna võimalik laienemine aastal 2009 kujutama Laari arvates ohtu Eesti iseseisvusele, millest paraku Keskerakond polevat siiani aru saanud.

 

LAAR EI VARJANUDKI, et koalitsioon käitub Keskerakonna suhtes soolise võrdõiguslikkuse seadusesse tehtud muudatusega mitte just kõige viisakamalt. Ta kirjeldas valitsusbloki käitumist parlamendis järgmiselt, tsiteerin: „Antud hetkel ma toetan parlamentaarset sigatsemist ja toetan seda ka edaspidi.“

Siinkohal väärib tunnustust, et Laar on selline mees, kes ütleb kohe välja, mida ta mõtleb.

IRL-i esimehe meelisteemaks olid riigieelarve kärped. Tema arvates kärbiti liiga vähe ning kevadel tuleb arvatavasti teha järjekordne negatiivne lisaeelarve. Laar ei hoidnud end tagasi eelmisi valitsusi kritiseerimast, sest tema arvates on just nemad süüdi, et nüüd tuleb  riigieelarvet kärpida.

Huvitav oli ka see, et valitsuserakonna IRL juht ei hoidnud end tagasi ka  koalitsioonipartnerite tagarääkimiselt. Ühtviisi sattusid kriitikalaviini alla nii Reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid. Oravad selle eest, et nad on läbi aegade pidevalt makse langetanud ja soovivad rajada Eestisse palgaarmeed. Peaministrit süüdistas Laar selles, et Eestil oli reaalselt võimalik üle minna Eesti majandust päästvale eurole, kuid, tingituna peaministri otsustusvõimetusest ja saamatusest, seda ei juhtunud.

 

LAAR NÄEB OHTU Eesti julgeolekule ka lõunast. Ta tunneb muret Läti palgaarmee pärast, sest kui sellega peaks midagi juhtuma, on Eesti lõunapiir kaitseta.

Kui Laarilt küsiti, kes teda nõustavad, vastas ta, et pigem tullakse tema kui kriisinõustaja käest nõu küsima. Tema sõnul on aga eriti märkimisväärne, et praeguse valitsuse ainus „kriisiplaan“ on kärpepoliitika. Selle teema juures on huvitav ka rahandusministri  kinnitus, et riigieelarvest peaks kärpima nii umbes seitse miljardit veel lisaks juba kärbitud kaheksale. IRL-i juht väitis seepeale, et edaspidi tulevat kärpida üksnes poolteist miljardit krooni, mitte rohkem.

 

KUNA IGA INIMENE pidi Laariga õhtustamise eest maksma vähemalt 600 krooni, võis ta tol õhtul teenida kokku ligi 20 000 krooni. Igati arvestatav sissetulek lisaks Riigikogust saadavale maksumaksja rahale!

Kõige selle juures ei saa märkimata jätta, et kui IRL-i fraktsiooni esimees kohtumisõhtule jõudis, polnud Riigikogu istung veel kaugeltki läbi. Ehk teisisõnu – Laar tegi tööluusi maksumaksja kulul ja talle maksti selle eest veel peale. Lihtsalt öeldes – mees tegi haltuurat!

Kes ütleks ära võimalusest teenida rahva kulul veel paarkümmend tuhat krooni ühe õhtuga? Kindlasti ei ole selleks inimeseks kahekordne ekspeaminister Mart Laar! Kui palju selletaolisi hästitasustatud kohtumisõhtuid pealinna restoranides on ta veel korraldanud Riigikogu istungite ajal? Kahjuks ei olnud tollel kohtumisel välja öeldud erilist sisu, peale sõimu ja ähkimise. Võib öelda, et raiskasin terve õhtu ilmaasjata.

 

SIRET KOTKA, Keskerakonna noortejuht

 

[fotoallkiri]  LISATÖÖ: Iga inimene pidi Laariga õhtustamise eest maksma vähemalt 600 krooni. Kui midagi tellida, siis koguni 900 krooni. Seega võis ta õhtuga teenida kokku vähemasti 20 000 krooni. Arvestatav sissetulek lisaks Riigikogust saadavale maksumalsja rahale.

 

 



Viimati muudetud: 25.02.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail