![]() Täpsustagem, millest majanduses räägimeANTS LAHE, 08. veebruar 2012Euroopat raputavast kriisist kirjutatakse ja räägitakse palju - see on aja nõue. Kuid rääkimise edukuses võib sügavalt kahelda. Kui jälgida kasutatavat sõnavara, jääb mulje, et kõik saavad probleemist väga hästi aru, kuid väljendada on seda võimalik ainult avalikes esinemistes tavaks kujunenud sõnu kasutades. Pruugitava sõnavara omapära seisneb väljenduste kõikehõlmavuses, mis omakorda võimaldab vältida konkreetse ja asjakohase mõttekäigu arendamist. Kui minna ajas mõnevõrra tagasi, siis oli kasutusel tagasihoidlik, kuid hoiatav ja ähmane sõnastus "majanduse ülekuumenemine". Misasi on „majanduse ülekuumenemine"? Majanduse ülekuumenemise all mõeldakse majanduskasvuga kaasnevat olukorda enne siseturu potentsiaali hääbumist. Pangad, võisteldes omavahel raha ringlusse suunamise mahtude suurendamises, tekitavad illusiooni tarbijate tohutust ostuvõimest, ja investorid tänu pankade vastutulelikkusele rajavad uusi tootmisvõimsusi - tulemuseks on majanduskasv missugune! Samas on laenatud raha mõne aja jooksul vaja ringlusest kõrvaldada, ja lisaks sellele kõrvaldada veel ka kokkulepitud kogus ehk laenuprotsendid. Järgneb majanduse alajahtumine, millest väljapääsu turumajanduse tingimustes ei tohiks olla. Sellest oleks pidanud rääkima ja räägitigi, aga sõnadega, millest said vajalikul määral aru vähesed. Misasi on „siseturu kasutamata potentsiaal"? Oleme jõudnud hoiatatud aega ja peame käibele võtma uued sõnumid. Analüüsime väljendit "siseturu kasutamata potentsiaal". Siseturu potentsiaal on sõltuvuses kaubavahetuseks vajalikust rahamassist. Kui raha on kogunenud laenude tagasimaksetega ja sellele lisandunud intressidega pankadesse, siis siseturg enam ei toimi, ja pankadel, kes istuvad nagu koerad heintel, pole rahakaubandusega tekkinud rahamassiga midagi peale hakata. Investoritel pole mõtet investeerida, sest ostjatel pole ilma rahata võimalik kaupa tarbida. Arvan, et põhikooli-matemaatika alastest teadmistest piisaks, et koostada valem määratlemaks laenuprotsendi suuruse, millega oleks võimalik kogu kaubavahetuseks vajalik ringluses olev rahamass kantida pankadesse. Lihtne valem Tähistame pankadest välja antava raha tähega V; kaubavahetuseks olemasoleva raha koguse enne krediteerimist tähega K ja väljalaenamise eest pangale tagasimaksed, s.o ringlusest kõrvaldatava raha koguse tähega P. Eeldades, et laenutaotlejad on pankadest saadud summa V korralikult tagastanud, siis siseturu potentsiaal muutub 0-ks, kui K = P. Arvutus muutuks keerulisemaks, kui soovime teada ajavahemiku ulatust, millal siseturg muutub ostuvõimetuks, sest ajafaktorid on laenulepingutes erinevad. Kuidas käib „Euroopa uueks loomine"? Ka väljend "Euroopa uueks loomine" on väga laiahaardeline, tervitatav ja ainuke väljapääs, kuid konkreetselt ei öelda ju mitte midagi. Inimesed nagu toimetaksid hoolega, aga kuna probleemist endast ei tohi rääkida, siis on vajalik ainult rahvale edastatav mulje. Mõtted, mis jõuavad tõdemuseni - raharinglus on riigi probleem, mitte eraisikute rikastumise võimalus (ilma kaupa tootmata) -, on mõtlejatele halvasti lõppenud. Meenutaksime Salvador Allendet, kes riigistas Tšiilis pangad. Ja ega ei peagi kaugelt otsima - ka Edgar Savisaare pildile on juba pihta saadud. ANTS LAHE Harjumaalt Viimati muudetud: 08.02.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |