Eestile on kombeks kaks presidenti korraga

Ralf R. Parve,      03. juuli 2002




Televiisor pakub õhtuseid Eesti uudiseid kolmelt kanalilt. Suvisel ajal on meile kõrgeid väliskülalisi nii kui murdu - alates välisministritest ja lõpetades peaministrite, presidentide ning kroonitud peadega. Iga kord aga tundub mulle, et olen purjus ning näen kõike kahekordselt. Iga külalise ümber askeldab meil oma prouadega 2 presidenti. Pea igas kaadris näeb Eesti Vabariigi presidenti Arnold Rüütlit ja varjuna ta kannul president Lennart Merit.
Aga paistab, et purjus ma siiski pole. Spordiuudistest näen ma täiesti ühekordselt Eesti Olümpiakomitee presidenti Mart Siimanni, keda polegi varjuna saatmas president Tiit Nuudi!
Jah, alles see oli, kui raadiojaamadest kõlas lauluke "Eestile on kombeks üks president korraga". Kusjuures see lause oli meloodiasse miksitud Lennart Meri häälega tema enda poolt esitatud kõnest.
Veider värk! Võimalik, et mingi seltskond Rüütlit lihtsalt ei usaldata ja seetõttu peab tal eriti tähtsatel kohtumistel olema kaasas usaldusväärne ning järeleproovitud presidendi asetäitja poliitalal. Täpselt nii nagu nõukogude ajal, kus väeosades ning laevadel oli olemas komandöri või kapteni asetäitja poliitalal ehk lihtsalt politruk.
Taoliste ketserilike mõtetega ma ühel õhtul ka uinusin. See, mida ma aga unes nägin, vääriks meenutamist.

Soomele saab kombeks kolm presidenti korraga.

Puhub mõnus meretuul. Kaasaegne, presidendilippu kandev valge laevuke murrab laineid Helsingi suunas. Mind on kaasatud valgustama riigipea ametlikku visiiti Soome Vabariiki.
Seilame aeglaselt, sest mõlemad Saksamaalt kingiks saadud ja 1951. aastal Saksa DV-s ehitatud, kahe Maksim -kuulipildujaga relvastatud Eesti sõjamerelaevastiku saatelaevad ei suuda üle 15,4 sõlme tunnis välja pigistada.
Ent toredate inimestega suheldes mööduvad 5 merel oldud tundi kiiresti. Meie laev sildub Helsingi olümpiasadamas, kust Soome Vabariigi presidendiloss on kiviviskekaugusel.
Välklampide sähvatuste saatel astuvad pasunahelide saatel maale Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel abikaasaga ja tema kannul president Lennart Meri abikaasaga.
Vastuvõtt on suurepärane. Sadamakail ootavad kalleid Eesti külalisi Soome Vabariigi president Tarja Halonen abikaasaga, president Martti Ahtisaari abikaasaga ja president Mauno Koivisto abikaasaga.
Eestipoolselt kõlab Paciuse viisil tervituslaul "Eestile on kombeks kaks presidenti korraga". Armsat meloodiat kuulatakse paljastatud päi. Tervitusmarsi lõppedes mütse veel pähe ei panda. Soomepoolselt kõlab Paciuse viisil tervituslaul "Soomele on kombeks kolm presidenti korraga".
Mütsid pannakse pähe ja A. Rüütel siirdub koos T. Haloneniga viimase lossi riigiasju ajama. L. Meri aga viiakse esialgu Helsingi vanalinnaekskursioonile, kus giidideks on talle M. Koivisto ja M. Ahtisaari.
Riigivisiit Soomes on alanud eestipäraselt.

USA'le saab kombeks viis presidenti korraga

Ajalooline visiit - EV president on kutsutud Valgesse Majja, koos temaga on kaasa pandud ka president Lennart Meri. ETV reporter-saatejuht ja lõpliku tõe kujundaja Aarne Rannamäe küsib Valge Maja ees mööduvatelt ameeriklastelt, mida need Eestist teavad. Enamus arvab, et nimi Estonia on lühend sõnas east onion ehk sibul idast ning ei soovi seda osta. Väikese selgituse järel soovitakse meile edu ning imestatakse, et kaugel Eestil on olemas isegi president
Telekaadrid Valge Maja muruplatsilt. Mööda punast vaipa tulevad Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel abikaasaga ja president Lennart Meri abikaasaga. Intervjuu ajakirjanikele. Väike segadus, sest eestlased arvavad, et ühte kõnepulti ei mahu meie kaks presidenti hästi ära.
Jänkid on meie traditsioone arvestades andnud endast parima. Valge Maja ees ootavad kalleid külalisi Eestimaalt USA president George W. Bush abikaasaga, president Bill Clinton abikaasaga, president Ronald Reagan abikaasaga, president Jimmy Carter abikaasaga ja president George Bush abikaasaga.
Äkki kõlavad aga Valge Maja paraadsissekäigu eest jalahoobid vastu metallust ning hirmus venekeelne lõugamine: "Svolotshi, otkroite mne dver" (kaabakad, tehke mulle uks lahti). Taevas hoidku, egas ometi Lennu?
Ärkan. Väljas ahetab. Olen mitte riiklikul visiidil, vaid kodus, Eesti Vabariigis, oma voodis. Naabertrepikoja napsine elanik on oma välisvõtme kaotanud ja tahab tuppa sisse saada.
Aga kui palju toredaid inimesi ma unes nägin! Ning kui kokkulangevad on meie reaalsus ning meie unenäod ?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)