Eesti ühistupangandus Leedu omast maas

ANDRO ROOS,      05. aprill 2006


Olen kindel ühistegevuse idee pooldaja ning usun, et selles on majanduse arenguvõti. Leedulased on meist kaugele ette jõudnud ja oma ühistupanganduse juba loonud.

Eestis tegutses aastail 2000–2004 keskmiselt üheksa hoiu-laenuühistut. Võrreldes Leedu 61 ühistuga on see arv väga väike. Põhjusi saab otsida nii HLÜ-de enda osast ühistupanganduse propageerimises kui ka meil kehtivatest seadustest. Leedus on uute ühistute lisandumine olnud eriti kiire pärast kesk-krediidiühingu seaduse vastuvõtmist ja hoiu-laenuühistute keskühistu asutamist 2001. aastal.

Leedus tuli valitsus appi
Kesk-krediidiühingu seadus võimaldas valitsuse abiga saada kiires korras kokku keskühistu asutamiseks nõutav 5 miljonit litti. Ühistulise keskpanga asutamine omakorda tähendas, et hoiu-laenuühistutel oli võimalik hakata pakkuma kommertspankade omadega sarnaseid teenuseid ning realistlikult mõelda tulevikule. Samuti tegi kesk-krediidiühingu seadus võimalikuks laenude ja hoiuste tagamise stabilisatsioonifondi ja likviidsuse tagamise reservi kaudu. Arvestamata ei tohi jätta ka asjaolu, et uute HLÜ-de teket Leedus ei sega ebareaalselt kõrge miinimum-osakapital, mis on kõigest 68 000 krooni. Kõik see on tõstnud potentsiaalsete ühistuliikmete motivatsiooni ja nende usaldust ühistupanganduse suhtes.
Leedu ühistuliste finantsasutuste areng pole mitte üksnes arvuline, vaid ka sisuline. Aastail 2000–2004 kasvas Leedu HLÜ-de bilansimaht koos keskühistu bilansimahuga 12 korda (69,3 miljonilt kroonilt 839,3 miljonile). Ühistupanganduse turuosa on seitsmekordistunud. Eesti hoiu-laenuühistute bilansimaht suurenes samal perioodil seevastu vähem kui kaks korda ning turuosa jäi peaaegu samaks.

Vajatakse toetust riigilt
Meie Hoiu-laenuühistute Liidu koduleheküljel väljendatakse korduvalt vajadust riikliku toetamise järele. Leian, et riiklik toetus oleks tervitatav. Ühistupanganduse arengu seisukohalt läheb kindlasti tarvis riigi mõistvat suhtumist, s.t. tegevusvabadust ja mittevahelesegamist.
Siiski tuleb silmas pidada ühistegevuse neljandat põhimõtet – iseseisvus ja sõltumatus. Ühistegevusteooria seisukohalt ei saa seega pidada päris õigeks olukorda, kus 2003. aasta seisuga moodustas HLÜ-de hoiuste kogumaht laenude kogumahust kõigest 18%, valitsuse laenufondid ja välisabi fondid aga tervelt kolmandiku. Hoiu-laenuühistud peaksid senisest rohkem vaeva nägema hoiustajate-liikmete leidmisega, milleks annavad lootust nende poolt pakutavad hoiuseintressid, mis on kommertspankadega võrreldes kõrgemad.
Uute hoiu-laenuühistute asutamisele aitaks kaasa autori poolt välja käidud rahaühistute idee: eelnevalt asutatakse tulundusühistuseaduse järgi liikmetele laenude vahendamisega tegelev tulundusühistu, mille eesmärk on saavutada HLÜ-ks ümberkujundamiseks tarvilik miinimumkapital ja liikmete arv.
Liikmete arv Eesti HLÜ-des kokku oli 2004. aastal 2500, Leedus seevastu aga juba 45 000 (2000. aastal 6000).
Leedu seaduste järgi on nii hoiu-laenuühistud kui ka hoiu-laenuühistute keskühistu krediidiasutused. Eestis on hoiu-laenuühistud aga määratud finantseerimisasutusteks – see jätab nad ilma olulistest seaduse pakutavatest hüvedest: hoiuste tagamisest ja hüvitamisest tagatisfondi kaudu, hoiuseintresside tulumaksuvabastusest, laenude väljastamisest ja hoiuste vastuvõtmisest avalikkuselt, üle kolmeaastaste laenude väljastamise õigusest jne. Seetõttu teeb autor ettepaneku muuta seadust ja teha HLÜ-d krediidiasutusteks.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)