Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Episood läbirääkimistelt Lohusalus aastal 1993 – süümepiinadeta

JÜRI LIIM,      21. september 2005


Juba mitmendat nädalat on Tallinna raamatukaupluses Rahva Raamat ostetavaim Virkko Lepassalu raamat "Süümepiinadeta", mis jutustab Georg Meri ja tema poja Lennarti sidemetest KGBga. Uurimus tekitas elava debati nii Postimehes kui Eesti Päevalehes. Kesknädal avaldab Jüri Liimi mälestused, mille ta pani kirja juba tänavu 7. mail.

Alljärgnevast olen rääkinud ainult mõnele inimesele. Samas ei saa välistada, et nood on seda lugu omakorda edasi jutustanud. Selline arvamus on mul teatud tähelepanekute põhjal tekkinud.
See, millest nüüd pajatan, pani mind tol ajal, mil seda kindlalt teada sain, tõsiselt mõtlema ja enamgi veel. Samas tekitas see tugevat meelehärmi ja ääretut meelepaha, et kõnealune isik valgustas end kui suurt vabadusvõitlejat, keda tema klann imetles ja lausa kätel kandis. See isik aga oli tookord Eesti Vabariigi president LENNART MERI.
Sündmus ise sai teoks 7. märtsil 1993. aastal. Tol märtsikuu päeval toimusid Lohusalus Eesti Vabariigi ja Venemaa militaarläbirääkimised. Sel ajal olin Eesti valitsuse erivolitustega eriesindaja Paldiskis ja esindasin neil läbirääkimistel ainuisikuliselt kaitseministeeriumi Paldiski tuumareaktorite utiliseerimise küsimustes. Lennart Meri suunas neile läbirääkimistele tolleaegse Eesti Välisministeeriumi nõuniku Mark Sinisoo, kes hakkas end selles militaarküsimuses pidama peategelaseks, kuigi teema kuulus täielikult kaitseministeeriumi valdkonda. Ometi soovisin ma neile läbirääkimistele tõsiseks osalejaks akadeemik Endel Lippmaad. Selle auväärt mehega oleksime küll sõna otseses mõttes platsi radioaktiivsest saastast puhtaks löönud.
Kõigele vaatamata suutsin siiski venelaste nõudliku teksti pöörata Eestile absoluutselt soodsasse suunda, s.t kogu radioaktiivne ja ohtlik "kaup" oleks meie riigist kiirelt täies mahus välja viidud.
Sinisoo aga, täites Lennart Meri suuniseid, pööras saavutatud lahendid pea peale, mulle lausa näkku öeldes: "Sina, Liim, tee neil läbirääkimistel end võimalikult madalaks." Vene kõrgetele sõjaväelastele aga mainis: "Selliste Eesti Välisministeeriumi poolsete lahenditega tuleb raha – raha aga läheb ka teil vaja." Käsu hoolika ja eduka täitmise eest edutas Lennart Meri truualamliku Mark Sinisoo hiljem välissaadiku tööle.
Kogu situatsiooni kohta esitasin eriraporti peaminister Mart Laarile. Mulle ei vastatud mitte midagi. Kogu radioaktiivne rämps, tahked ja vedelad jäätmed jäid täies mahus Eestisse, hakates tootma teatud seltskonnale iga-aastaseid kopsakaid hoidmiskasumeid ja kümnete miljonite suuruseid kulutusi riigile. Kogu radioaktiivne vene jama aga jääb Paldiski tuumakeskuses kestma vähemalt pooleks sajandiks ning sellest johtuvalt ka kolossaalsed kulutused.

* * *
Just mainitud märtsikuu kolmandal päeval aastal 1993 tuli minu juurde üks erariides venelane, kes ütles end olevat Venemaa siseministeeriumi kõrges aukraadis sõjaväelase. Olin seda meest juba enne tähele pannud kohvipauside ajal, kus ta vestles vene admiralide-kindralitega. Samas suurte läbirääkimiste laua taga ma teda ei märganud. Selgituseks tuleb öelda, et pärast suuri üldläbirääkimisi suunduti oma alagrupi läbirääkimistele – antud juhul oli minul Paldiski küsimus.
Alljärgnev dialoog toimus vene keeles, mille käigus tema mind pidevalt sinatas, mina teda aga teietasin. Too mainitud militaarisik prahvatas mulle otse välja: "Ma olen teada saanud, et sina ei ole ühtegi infoandjat välja andnud, samas kasutades võimaluse korral saadud teavet. Sa oled meile tekitanud tõsist kahju, kuid antud juhul olgu sellega, kuidas on. Mul on sulle väärt pakkumine, mille olemust võib nimetada ka teie riigi poliitiliseks ja moraalseks krahhiks."
Loomulikult teritasin kõrvu ja pärisin: "Paluksin asja esitada veidi täpsemalt, milles see poliitiline ja moraalne krahh seisneb?" Vastu tuli: "Info puudutab üht teie riigi väga tähtsat isikut."
Pärisin edasi: "Kes see väga tähtis isik siis oleks?" Mulle vastati: "Jutt oleks teie Lennart Merist."
Nõudsin konkreetsust. Veidi juba närvi läinud mees põrutas otse välja: "Jutt on jah Lennart Merist, teie presidendist, tegelikult aga Nõukogude Liidu KGB agendist."
Nüüd läksin juba mina veidi närvi, kuigi juba tol ajal olin ühte koma teist selle mehe imelikust minevikust ja olevikust kuulnud. Pärisin üsna resoluutselt: "Need on ainult sõnad, millega suudate oma ütelust tõestada?"
Vastu kõlas enesekindlalt: "No tead, ega ma siia tühjade kätega tulnud, siin kohvrikeses on ikka midagi ja meile on raha vaja. Ma pakun sulle Lennart Meri KGB toimikut. Lao mulle peo peale 6000 dollarit ja toimik on sinu. Mida sa sellega ette võtad, on juba sinu enda otsustada."
Pakkumine lõi mind pahviks, kusjuures olin sunnitud ütlema: "Kas Moskvas tõesti arvatakse, et meil Eestis jalutatakse ringi, 6000 dollarit taskus? Praegu mul sellist summat küll kohe kusagilt võtta pole."
Mees muutus õhinal leplikuks: "Ega nüüd kohe peagi. Ma annan sulle summa hankimiseks kolm päeva aega."
Loomulikult hakkas mind olukord vägagi huvitama, kuid olin sunnitud välja pakkuma: "Päris nii asjad ei käi. Pean kõigepealt kaubaga põhjalikult tutvuma, kas toimik on ikka õige ja see võtab omajagu aega."
Vastus oli lõikavalt järsk: "No tead, tutvud ainult kohapeal!"
Suundusime peahoone ühte ruumi, kus viibisime veidi aega, seejärel läksime minu personaalsesse ööbimispaika hoovimajas.
Esimesel ülevaatusel paistis toimik olevat igati õige ja vapustav. Hakkasin tegema sealt endale märkmeid. Toimikumüüja aga rabas mult käest nii paberi kui pastaka: "Ei mingeid ülestähendusi enne kauba ostmist!"
Samas ei lasknud ta mul enam toimikus pikemalt sorida. Olin hullus seisus, hoides enda käes meie riigi kõige tähtsama tegelase KGB toimikut, seega siis materjale reeturist. Mõtlesin palavikuliselt, kust ma suudan 6000 dollarit välja võluda, sest tol ajal oli taoline rahakogus kopsakas summa. Võimatu oli minna seda valitsuselt küsima, veel vähem välisministeeriumilt.
Usun kindlalt, et sellisel juhul oleks see toimik parimal juhul kalevi alla pandud, halvimal juhul aga lihtsalt hävitatud ja reetur oleks rahulikult edasi tegutsenud. Seega siis valitsusstruktuurid olid väljaspool arvestust.
Materjalid aga olid tõsised: Lennart Meri oli seal kirjas kui KGB agent Nikolajev. Kirjas oli planeering, kuidas luua talle tingimused, karjäärivõimalused ja tuntuse tekitamine. Kuidas tungida väliseestlaste sekka, kuidas saada teada isikute nimed, kes ja kuidas tegutsevad Nõukogude Liidu vastu. Kes on nende toetajad ja abilised Eesti NSVs jne ...
Kuna olin endale teavitanud summa saamise keerukust, raskust ja vast isegi võimatust, üritasin välja pakkuda õlekõrt, et kas või midagigi kätte saada: "Kas ei oleks võimalik teha koopia leheküljest, kus on kirjas Lennart Meri agendinimi ja tema programmilised ülesanded?"
Mees sai vihaseks, rabas laualt toimiku, pani kohvrikesse ja prahvatas: "Tõ zhe predstavitel estonskogo pravitelstva v Paldiski, ekspert ministerstva oboronõ, mõ dumali, shto u tebja deneg navalom, a u tebja, võhodit, ni shisha netu!!" Eesti keeles kõlab see umbes nii: "Sa ju oled Eesti valitsuse esindaja Paldiskis, kaitseministeeriumi ekspert, me mõtlesime, et sul on raha lademes, aga tuleb välja, et sul ei ole mitte tuhkagi."
Mees jätkas sama pahaselt: "See toimik kulub meile veel ära ka ilma müümata. On siiski väga huvitav, keda te, lollid, end kamandama ja esindama panete. No on ikka riigike."

* * *
Kõik need aastad olen seda taaka hinges kandnud ja nurga taga oksel käinud, nähes, kuidas Lennart Meri tegutseb, kuidas teda kiidetakse, temast vaimustuses ollakse. Muidugi, tema jüngrid kukuvad nüüd kinnitama: "See võis olla võltsing." Mina aga olen üpris kindel, et tegu ei olnud võltsinguga. Kas jätkuvalt peavad mõned tema noorukitest jüngrid-klanni liikmed endiselt oma elu suursaavutuseks ja peamiseks trampliiniks ning plusspunktiks president Meri nõunikuks olemist.
Samas tuleks vast arvestada mõnede võimalustega. See toimik müüdi maha Lennart Merile, mõnele tema jüngrile või veel kellelegi. Samas ei saa välistada sedagi, et toimik on endiselt Moskvas, ja nagu ütles üks tema väga tuntud lemmikust austaja Moskvas pärast kahe mehe viinaviskamist allkirjastatud vene sõjaväelasi puudutava 1994. aasta juulilepinguga seoses: "Mis Lennartil muud üle jäi kui alla kirjutada, Jeltsini vasaku küünarnuki all oli ju Meri toimik."
Samuti on vähemalt üks mees hakanud nüüd kinnitama, et ka temale on pakutud Lennart Meri tegevust puudutavaid materjale. Ma tean kindlalt, et too mees on saanud teadlikuks 1993. aastal mulle tehtud pakkumisest. Väga võimalik, et temale ei pakutud Meri KGB toimikut, vaid hoopis Veksa materjale – "matkaaruandeid". See aga on hoopis midagi muud ja palju-palju lahjemat kui agendi toimik.
Nii mõnigi lähem tuttav on minult korduvalt pärinud: "Millal sind Lätimaale ujuma viiakse?" Kuid ega minu ujuma viimine muuda olematuks Lennart Meri väidetavat KGB minevikku. Teisiti ei saa ma seda formuleerida, kuna minul tema toimikut välja osta ei õnnestunud, toimiku käes hoidmine aga ei anna muud võimalust kui ainult väita. Kuigi olen selles teadmistes kindel. Lennart Meri ei oleks mitte kunagi tohtinud saada Eesti Vabariigi presidendiks.
Teatud perioodil, kui siin-seal avaldati materjale Lennart Meri punategevusest, jäi ta millegipärast üpris vaikseks. Viimastel aastatel aga on muutunud palju enesekindlamaks. Ei tea, millest see tulenes ja tuleneb.
Kuid tema tegevuses on veel üks tahk, mida avalikkus ei tea. Nimelt oli periood, mil Lennart Meri väga resoluutselt ja kindlalt alustas tegevust Arnold Rüütli kõrvaldamiseks, nõudes tema tagasiastumist. Süüdistuseks aga oli: Arnold Rüütel on Ameerika luure agent ja tema koht ei ole meie seas.
See oli kummaline situatsioon. Rüütlist üritati teha USA agent oludes, kus Ameerikat peeti Eesti tugevaks liitlaseks ja Lennart Merigi käis seal oma sõprust kinnitamas.
See on tugev näide Meri tegevusest. Tubli KGB agent ei saa ega tohigi teha muud kui kõiki vahendeid ja võimalusi kasutades paljastada ja kõrvaldada Nõukogude Liidu ehk Venemaa vaenlasi. See siin lühidalt käsitletud juhtum aga on hoopis mahukam ja teemalt "merilikult" kuratlikult häbematu variserlus.

Jüri Liim kandideerib kohalikel valimistel Põhja-Tallinnas Isamaaliidu nimekirjas.

Viimati muudetud: 21.09.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail