Nädala juubilar URMAS SÕÕRUMAA 55

Turvafirmad olid tol ajal, 25 aastat tagasi väga tähtsad asjad. Nad ei tegelnud poes taskuvaraste jälgimise ja ostukärude kokkulükkamisega nagu praegu. See oli aeg, kui kõik ärimehed käisid ringi, püstol vöö vahel. Tegijamad palkasid endale isikliku turvamehe, mõni lausa mitu. Ettevõtjana oli sul valida, kas maksta n-ö katust mõnele hämarale grupeeringule või turvafirmale. Kui grupeeringule maksta ei tahtnud, pidid palkama turvafirma. Isegi pangad, mida tol ajal tekkis Eestis nagu seeni pärast vihma, kasutasid oma töötajate julgestuseks turvafirma teenuseid.

Esimesed sellised turvafirmad olidki Sõõrumaa ettevõte ESS (Estonian Security Service – tõlkes: Eesti Julgestusteenistus) ja Rahumägi firma ESC (Estonian Security Centre – tõlkes: Eesti Julgestuskeskus).

ESS-ist sai Eestis ja kogu Baltikumis juhtiv turvafirma ning turvalisuse sümbol. Turul müüdi raha eest ESS-i kleepsusid, mille panemine aknale tähendas, et seda ei julgenud vargad puutuda. Turvafirma looja ja juhina kuulus Sõõrumaa vaieldamatult Eesti ärieliiti. Koos kadunud Aadu Luukasega juhtis ta kõige suuremaid ärimehi ühendavat Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni.

Sõõrumaa müüs oma turvafirma maha 2000. aastal, vahetult pärast Vene kriisi, mil paljud Eesti ettevõtjad, kaasa arvatud Hansapanga asutajad, oma ettevõtted müüki panid. See oli aeg, mil välismaised, põhiliselt Soome ja Rootsi ettevõtted hakkasid ilmutama suuremat huvi Eesti turu vastu. Soomlased ja rootslased käisid rahapakkidega mööda Eestit ringi, meie ärimehed ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tegidki oma kroonijuveelid rahaks. Eesti ettevõtjatest, nende seas Sõõrumaast, said üleöö väga jõukad inimesed, kes ei pea elu lõpuni tööl käima.

Alles hiljem on tunnistanud näiteks Hansapanga omanikud, et ettevõtete müük oli nende elu suurim viga. Sellest ajast alates pole keegi suutnud enam oma endist edu korrata. Selle asemel, et panka juhtida ja kõrghoone aknast Tallinna siluetti nautida, peab oma panga maha müünud Jüri Mõis nüüd raha teenimiseks külma ja niisket ilma trotsides elektrijuhtmeid vedama. On ikka suur vahe, kas oled panga või elektrituulikute omanik.

Laias laastus sama lugu on Sõõrumaaga. Ta proovis kätt kinnisvaras ja asutas mõned aastad tagasi lausa uue turvafirma USS (Urmas Sõõrumaa Security), aga sel pole vaatamata suurtele jõupingutustele ja sümboolika sarnasusele ESS-iga olnud kaugeltki sellist edu nagu paarkümmend aastat tagasi. Falck, uue nimega G4S, on end turule nii kõvasti sisse söönud, et seda paati kõigutada ei suuda isegi nii võimekas ja selliste sidemetega mees nagu Urmas Sõõrumaa.

Pole siis ime, et see 29. novembri sünnipäevalaps on end viimasel ajal sidunud hoopis muude teemadega nagu esoteerika, viirukisuits, lõhnaseebid, kõhugaasid ja peenisemassaaž ehk, peenemas keeles öelduna, vaimsed praktikad. Avalikkust šokeeris uudis, et ta oli mitu nädalat järjest üksi tühjas pimedas ruumis istunud. Paljud arvavad, et Sõõrumaa jaoks on see uus valdkond, mis Eestis veel avastamata ja kus oleks võimalik raha teenida. Aga tegelikkuses on Sõõrumaa oma ettevõtmistes alati selgeltnägijate ja pendeldajate teeneid kasutanud. Esoteerika on olnud tema kolmas armastus turva- ja kinnisvaraäri kõrval. Kas sellest on abi olnud või mitte, aga ärialaselt on ta suutnud teha edu toonud otsuseid.

Sõõrumaa on väitnud, et on avastanud enda jaoks viimasel ajal Hiinast pärit taoismi. See on harmoonilist eluviisi propageeriv mõtteviis, mis põhineb kahe jõu (yin ja yang) vastastikusel mõjul. Taoismi järgi on inimene õnnelik, kui elab harmoonilises kooskõlas keskkonna, loodusega. Viimasel ajal, kui maailm on üha enam ülerahvastatud ja reostatud, on taoism kui looduslähedane mõtteviis üha aktuaalsem.

Paljudest teistest ettevõtjatest eristab Sõõrumaad lähedus lihtsate inimestega, see on siis heategevus. Ta on ise ka pärit lihtsast Raplamaa perest. Esimese eesti ärimehena Sõõrumaa asutas Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde omanimelise stipendiumi, mille eesmärgiks on toetada õigusteaduskonna silmapaistvaid üliõpilasi nende õppe- ja teadustöös, erialastel reisidel ja välismaal stažeerimisel. Igal aastal antakse välja kaks 1600-eurost stipendiumi.

Pärast turvafirma müüki asutas Sõõrumaa 2001. aastal heategevusfondi Dharma, mille eesmärgiks on toetada laste ja noorte kasvamist. Dharma alla on loodud stipendiumifondid, et utsitada asenduskodudes kasvavaid noori koolis rohkem pingutama ja anda ka suurperedest pärit noortele võimalus õppida ülikoolis. Allfondid on mõeldud selleks, et parandada erivajadustega laste eneseteostusvõimalusi ja suurendada ühiskonnas vaimse tervise alast teadlikkust. Dharma pakub teadmisi, oskusi ja tuge neile vanematele, kes on laste eest hoolitsemisega kimpus, ning aitab peresid majanduslikult.

Nagu mäletame, siis olid suured heategijad Tiiu Silves ning Enelin Meiusi, kes Sõõrumaaga samal ajal alustasid, aga erinevalt Silvesest ja Meiusist jätkus Sõõrumaal oidu vältida suurusehullustust ja heategevusega piiri pidada. Silves ja Meiusi jagasid oma suures helduses kõik laiali, ning nõnda lõpetas kaks oma aja Eesti juhtivat ettevõtjat puruvaesena.

Lisaks heategevusele on Sõõrumaa jaoks olnud lahutamatu kaaslane sport. Ta on ise kõva spordimees, on sporti toetanud ja spordi arendamises kaasa löönud. Sõõrumaa on olnud Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, Eesti Tennise Liidu president, Eesti Võrkpalli Liidu juhatuse liige, Eesti Autospordi Liidu juhatuse liige. Tänutäheks tehtud töö eest valiti ta tänavu 15. aprillil Eesti Olümpiakomitee presidendiks.

Vaatamata suurele rahale on Sõõrumaa jäänud lihtsaks eesti poisiks. Tema sünnipäevahommik näeb suure tõenäosusega välja järgmine: ärkab üles, hingab endast välja öösel kuhjunud sumbunud õhu. Siis masseerib läbi siseorganid ja naeratab maailmale mõnuga – sest suure tõenäosusega naeratab seepeale maailm talle vastu. Siis joob klaasikese sooja vett.

Palju õnne ja edu talle tema teekonnal!

INNO TÄHISMAA,

endine majandusajakirjanik

Jaga |