Nädala juubilar PEEP PÕDDER 50

Olgu märgitud, et Põdder ei jäta eriti midagi juhuse hooleks – erandiks on vaid ta astumine Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mis olnud mõneti juhuslik, kuid kahtlemata õnnestunud tulemusega otsus.

Peep Põdder lõpetas kuldmedaliga toonase Tallinna 16. keskkooli (tänane Tallinna Sikupilli Keskkool). „Teadsin sajaprotsendiliselt, et lähen Tartu Ülikooli majandusküberneetikat õppima. Peahoones polnud aga parajasti just tolle laua taga kõrgkoolitöötajat, kes selle eriala huvilistelt sisseastumiseks dokumente vastu võtaks. Küllap oli lõunastama läinud! Olin piisavalt kärsitu. Andsin dokumendid kõrvallauda, kuhu oodati arstiteaduskonda kandideerijaid. Nii saigi ravieriala valikuks täiesti juhuslikult.“

Teooriateadmiste ja praktiliste oskuste omandamist üliõpilane Põdder enam juhuse hooleks ei jätnud. Seda tõestab ka diplomcum laude. Peep Põdder alustas tööd Tallinnas Pelgulinna haiglas, oli Nõmme sisehaigustehaiglas arst ja juhataja ning Lääne-Tallinna keskhaiglas juhatuse esimees. Aastal 2005 valiti ta Jõgeva haigla juhatajaks.

„Seosed Jõgevaga olid mul varemgi. Ema töötas siin kultuurimaja direktorina 1960-ndate algul – perioodil, kui see asutus veel paiknes hilisemas kinomajas. Ema ametiajal algasid ettevalmistused tänase kultuurikeskuse ehitamiseks. Tädi kodu asub praeguseni Põltsamaal,“ seletab haiglajuht.

Peep Põdder peab oluliseks, et Jõgeva haigla kollektiiv koosneb elukutset armastavate, põhjalike teadmiste ja oskustega inimestest. Et tööpäev algaks ja lõpeks võimalikult positiivses meeleolus. 30 aastat tagasi ehitatud haiglahoone on Põdderi juhtimisajal märgatavalt kaasajastunud. Väliselt hakkab silma soojustamisel paigaldatud nüüdisaegne fassaad. Tühjaks jäänud pinnal avati hiljuti õendusabi osakond taastus- ja hooldusravi vajavatele patsientidele. „Mõndagi on tehtud ka sellist, mis kipub silmale varju jääma, kuid ometi maja käekäigule tarvilik on,“ ütleb Põdder, tuues näiteks amortiseerunud veetorustiku vahetamise uue vastu.

Tegevarstina praktiseerimise ja sagedase valvamise põhjuseks nimetas Jõgeva haigla esidoktor vajadust pidevalt kättpidi meditsiinis olla. „Kui oled arstiks õppinud, peab alati leidma võimaluse teha ka erialast tööd. Muidu kvalifikatsioon nõrgeneb ja kaob. Sind ei võeta enam meedikuna tõsiselt ning oma seisukohtade põhjendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks pead üleliia palju uksi kulutama või kummardusi tegema.“

„Pean üldse rohkem lugu inimestest,“ mõtiskleb Põdder, „kellel on korralikult selgeks õpitud amet. Erialaselt tugevad professionaalid suudavad ka poliitikutena ühiskonnale rohkem kasu tuua, võrreldes nendega, kes sellesse valdkonda ilma erialase ettevalmistuseta tulnud. Samuti sõltuvad mu hinnangud ühele või teisele isikule paljuski konkreetsetest tegudest, mille tulemusena ta ajalukku, kultuurilukku, majandusellu jne püsiva jälje on jätnud. Näiteks Ivi Eenmaad austan selles kontekstis kui Rahvusraamatukogu rajajat,“ tõi Põdder näite.

Ellusuhtumiselt peab ta end omajagu konservatiiviks. „Internetis suhtlemisele eelistan silmast silma kokku saada – eriti siis, kui mõni teema arutamist vajab. Mulle on isegi vastumeelne, kui meilitsi hakatakse olulisi probleeme vaagima ja nendele lahendusi otsima. Meeldiv, et praeguses kodulinnas Jõgeval on inimestel kombeks üksteisega vahetult kokku saada, vestelda ja nõu pidada. Meedikuna on mul raske mõista, kuidas saab ravida telefoni teel, kui arst ja patsient pole teineteisega näost näkku kohtunud, kui tegemata on uuringud, koostamata haiguslugu vmt.“

Doktor Põdderi käitumiskultuur on paljuski alguse saanud lastetoast. „Minu kasvatamisel oli oluline roll pensionäridel – vanaemal ja vanatädil. Lapse jaoks oli aega, last usaldati ja peeti täiskasvanutega võrdseks: kuikülalised tulid, istusin koos suurte inimestega väärikalt kaetud lauas ja jõin nagu nemadki kohvi Langebrauni serviisi tassist. Mulle ei antud mõnda odavamat kruusi. Ise teadsin, et kallihinnaline tass ei tohi katki minna.“

Peep Põdder respekteerib rohkem küpse ja püsiva maailmavaatega inimesi. „Omaette väärtus on ka iga meie erakond. Ise kuulun Keskerakonda. Sümpatiseerib selle erakonna sotsiaalne pool, milles on mõeldud ka nendele inimestele, kelle majanduslik seis kehvem või kes mõnes muus mõttes ühiskonnal nõrgemal positsioonil. Eesti rahvas on sedavõrd väike, et meie riigis väärib tähelepanu iga inimene,“ arutleb ta.

Keskerakonna nimekirjas sai Peep Põdder 2005., 2009. ja 2013. aastal valitud Jõgeva linnavolikogusse. Praegu on ta linnavalitsuse liige ning tema tegevus- ja vastutusvaldkondadeks avalikud suhted ja Jõgeva linna maine.

„Jõgeva käekäigule on tänuväärne iga suurem või väiksem hea tegu – olgu tee- või tänavalõigu remont, lillede ja puude istutamine haljasaladele, lasteaia- ja koolitöötajate palgatõus jne,“ ütleb Põdder, kes haiglajuhi ja omavalitsustegelasena on pälvinud tunnustusi Jõgeva linnalt ning 2012. aastal autasustatud Jõgevamaa Kuldristiga.

Põdder on veendunud, et arstiteadus peab olema poliitikavaba. Sellest põhimõttest lähtudes juhib ta ka haiglat. Tema sõnul hoidku jumal selle eest, et erakondlikud kuuluvused hakkaksid haigete ravimist ja raviasutuse käekäiku mõjutama.

„Meie haigla ravijuht Kalle Piiskoppel on Isamaa ja Res Publica Liidu liige, meil töötab ka reformierakondlasi ja sotsiaaldemokraate. Tööalases suhtlemises leiame kergesti ühise keele, sest ühisteks eesmärkideks on haigete ravi, nende tervise paranemine, haigla püsimine ja maakonnakeskuse edukäik,“ selgitab haiglajuht.

Ka Jõgeva olusid üldiselt iseloomustades märkis Põdder, et kui ollakse erinevatel poliitilistel seisukohtadel ja diskuteeritakse, ning vahel ka päris jõuliselt, siis esmatähtsaks peetakse ikkagi kodulinna ja siinsete inimeste huve. 

Koolipoisina oli Peep Põdderi hobiks akvaariumikalade kasvatamine. „Kord hakkasid kalad järglasi andma, see kordus jälle, ja nii oli lõpuks toas kakskümmend kuus akvaariumi. Selle harrastusega kaasnes võimalus ka kalu müüa ning „äritegevuses“ oma võimeid ja õnne proovile panna. Samuti oli mu noorusaastate harrastuseks diskode läbiviimine.“

Praegu haarab Põdderi vabast ajast väärilise koha tegelemine šveitsi valge lambakoera Delle ja kahe kassiga, kellest üks – Hilda – on 17-aastane. Samuti hõivab doktori töövälisest ajast suure osa maakodu korrashoidmine Lääne-Virumaal.

Karismaatilisest meedikust, entusiastlikust omavalitsustegelasest ja väärikast pereisast juubilarile soovisid esimestena õnne ajaloolasest abikaasa Helbe (töötab õppejõuna Tallinna Ülikooli pedagoogilises seminaris), Tartu Ülikooli arstiteaduskonna V kursusel õppiv tütar Kristel Liis ja poeg Peep Põdder-juunior, kes äsja lõpetas gümnaasiumi.

Jaan Lukas

Jaga |