Ostjate äravool

ALLAN ALAKÜLA,      26. juuli 2006


Ma ei tea, kas Reformierakonnal on veel käigus see halekuulus mikrobuss kirjaga „11 aastat õigel teel". Nagu ei tea sedagi, kas Mart Laarile Eestisse majandusvabaduse toomise eest preemiaid jaganud ameeriklased siinses paradiisis ise on käinud. Puhkuse ajal perega Euroopasse tehtud autoreisi järel tunnistan aga küll, et parempoolsed parteid on mind isiklikult juba aastaid edukalt petnud.
Refrään sellest, et olgu kõige muuga kuidas on, aga majandusvabaduselt ja konkurentsi teravuselt oleme Euroopast pikalt ees ja kõvad tegijad ka maailma mastaabis, vajub esimeses ettejuhtuvas Saksa supermarketis, kui Olari Taali tsiteerida, laiali „nagu pardisitt vee peal".
Räägime tarbekaupadest. Linnakingad, mille hind meil algab 1500 kroonist, on seal allahindluseta väljas 50 euroga. Kerge jope, mis meil hakkab 1000 kroonist, maksab 30 eurot, ilma allahindluseta. Meestepluus, mis meil on 300-kroonine, on sääl saadaval 10 euroga. Solvav on veiniriiul – Tshiili ja Austraalia laiatarbemargid, mille hinnad meil hakkavad 50–60 kroonist, on sakslastel poes paarieurosed. Toiduhinnad on laias laastus meie tasemel.
Tarbekaupade hindade järgi otsustades peaks Eestis elama Euroopa kontekstis väga ostujõulised inimesed. Et suvises Müncheni kaubamajas hakkas tihedamalt kõrva tshehhi (kui see polnud slovaki?) ja poola keelt, võiks arvata, et ka nende näol on tegemist jõukamate rahvastega, kes tulevad ostureisile odavamale Saksamaale.
Tegelikult moodustavad Ida-Euroopa palgad vaid veerandi Euroopa Liidu keskmisest. Eestist veel madalamad on praeguses ELis palgad ainult Slovakkias, Lätis ja Leedus. Sakslaste töötasu ületab aga Euroopa keskmist ligi kaks korda.

Eesti ja teiste Ida-Euroopa maade tööandjaid ei mõjuta palku tasapisi kruvima sisemaine ettevõtete vaheline konkurents paremate töökäte pärast – tööandjate kartellid on selle konkurentsi edukalt summutanud. Minimaalne on seejuures ka tööjõumüüjate kartellide ehk ametiühingute mõju, kelle olemasolu peamine mõte peakski olema tööjõuhinda tõsta. Reaalsuses surub Ida-Euroopas palku ülespoole vaid tööjõu väljavool. Rohkem erasektoris, kuid näiteks haiglaõdede ja bussijuhtide puhul ka avalikus sfääris.
Karm küll, kuid ka kõik Eestisse jäänud palgatöötajad peavad tegelikult oma praeguse palgataseme eest tänulikud olema mitte palju aastaid tagasi 10 000-kroonist keskmist lubanud Reformierakonnale, vaid neile kolleegidele-töökaaslastele, kes juba Eestist läinud või kes veel seda usutavasti teha kaaluvad.
Lühemaks või keskmiseks ajaks välja voolanud töökäed on seni toonud suurema osa teenistusest kodumaale. Sellest on saanud kosutust meie siseturg. Keskmise jõukuse ja sõiduvõimaluste kasvuga laienevad aga kanalid ka Eestis töötavate ostjate väljavooluks.

See pole juba praegu enam pelgalt Milanos, Pariisis ja Londonis käivate moejahimeeste küsimus. Sügisele ja koolialguse-vajadustele mõeldes viib igal aastal üha rohkem korralikke lapsevanemaid suure osa Eestis teenitud rahast otse välismaale. Kuni Eesti kaupmehi rahuldab olukord, kus meist kallima hinnatasemega Soome kaubareisijad veavad siit käe otsas ja pakiautodega välja piisava osa alkoholist ja muust kaubast, pole kohalikel ostjatel ka meie kaubandusvõrgust paremat loota.
Eesti kaupmeeste esindusorganisatsioon väljendas Lidli kaupluseketi Eestisse tulemata jäämise teate peale sügavat rahulolu. Sellest suure loo teinud Äripäev tarbijatelt kommentaari ei küsinud. Muu ajakirjanduse jaoks polnud ühe hindu alla suruva poeketi eemalejäämine üldse teema.
Ilmselt aitaks Eestis müüdavate kaupade hindu euroopalikumaks muuta euro kasutuselevõtt. Märksa rohkem mõjuks aga riigi ja omavalitsuste süsteemne tegevus jaekaubanduses konkurentsi suurendamiseks. Kui tööjõu äravoolu meeldivaks kõrvalproduktiks on siiajäänute palkade tõus, siis ostjate äravoolu juures on ainsaks helgeks momendiks inimeste võimalus rohkem Euroopat avastada. Majanduslikus mõttes on selline areng aga arulage.


KESKMÕTE:
Hindade järgi otsustades peaks Eestis elama väga ostujõulised inimesed. Tegelikult on meie palgad vaid veerand ELi keskmisest.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (57)