Eesti inimesed on mornid, sest elu on raske

 Nad sõidavad tööle, kus on väike palk. Nad sõidavad koju, kus on omad probleemid. Elektriarve ootab maksmist, võlad on kaelas jne. Selline ongi inimeste kogu elu. Ja kui inimene ühel hetkel jõuab seisu, kus enam tõesti iseseisvalt hakkama ei saa, pole abi loota ka lastelt. Laps soovib aidata, aga ei saa, sest tal pole võimalust. Kuidas sa aitad eakaid vanemaid, kui endalgi on palk vaid 400 eurot, mees joodik, lapsi vaja koolitada, kuid huviringi ei saa neid panna, sest raha lihtsalt ei ole! Nii lähebki pensionär viimases hädas ja oma viimase raha eest hooldekodusse.

 Kurvad hooldekodud

Olen kohalikes hooldekodudes käinud 35 aastat. Mu töö on sellega seotud olnud ja ma võin öelda, et ega seal kellelgi suurt rõõmu ei ole. Inimesed on seal sama kurvad ja mornid kui kodus.

Memmeke istub ja ootab, millal lapsed külla tulevad. Aga ei nad tule, neil on omad mured. Eks selle rahaga on ka nagu on. Hooldekoduteenus tuleb maksta, ja võetaksegi inimesel ta viimnegi pension käest.

 Saksa pensionär samal ajal maksab oma pensionist uhkelt hooldekodukoha kinni ja raha jääb veel ülegi. Olen käinud mitmes välismaa hooldekodus ja ka munitsipaalhooldekodudes, mis on küll veidi viletsamad, aga siinsetega võrreldes justkui kosmos. Vahe seisnebki selles, milliseid fonde on inimesel olnud võimalik elu jooksul koguda ning kuidas toetab teda ka riik.

 Alampalk vajab tõstmist

Viimastel nädalatel on Eesti meediaruumis saanud suurt tähelepanu miinimumpalk. Jah, valimised on lähenemas ning erakonnad tegelevad ülepakkumisega, kuid see ei muuda fakti, et alampalk vajab tõstmist.

 Tänane 355 ja tuleva aasta 390 eurot ei võimalda ka kõige kokkuhoidlikumal inimesel ära elada. Meie inimesed teevad täisajaga tööd, aga närivad endiselt kuivikuid. Palgavaeste osakaal on aina kasvamas.

 Leian, et aastaks 2017 peab miinimumpalk olema kosunud vähemalt 500 euroni. Rohkem oleks muidugi tore, ent jäägem realistideks. Kasvatades alampalka, tekitame olukorra, kus inimesel on võimalus investeerida ka oma vanaduspõlve.

 Reformierakond suundub helgesse tulevikku

Reformierakond, kes on juba pikemat aega riigitüüri juures seisnud, on teinud tõepoolest väga head tööd. Aina kirjutavad reforme, annavad lubadusi ning liigutavad meid edasi helgema tuleviku suunas. Siht on ju jõuda viie rikkama riigi hulka.

 Kahjuks jõuavad nende nägemuses sellesse helgesse tulevikku vaid need, kes on täna noored, rikkad ja edukad. Eakad, kes on täna 60-sed, 70-sed või 80-sed, sinna tulevikku ei kuulu. Probleem on aga selles, et eakatel ei ole tänapäevases ühiskonnas isegi inimväärset elukohta. Inimene, kes ei saa enam iseseisvalt hakkama, vajab toetust. Jah, see võib-olla ei lähe kokku reformierakondliku maailmavaatega, kuid see ei kaota probleemi. Sotsiaalsem mõtlemine valitsuse tasandil aitab edasi liikuda kogu Eestil.

Millal maksan memme vaeva?

Tegelikkuses peab juba täna mõtlema sellele, kuidas tasuda memme vaev. Ei ole ju olemas vaid tulevik, elagem ka olevikus. Kuidagi tuleb kompenseerida nende inimeste kulu, kes ei jõua kõike täna ise maksta. Inimesed, kes on üle elanud raskeid aegu – olid sõjad, revolutsioonid, olid rahareformid. Neil ei olnud võimalik koguda sellist varandust, et saaks kindlustada endale niisugust elu, nagu Reformierakond oma programmilistes dokumentides kirjeldab. Ei saa, ei ole võimalik.

 Valitsev klikk võiks aru saada, et ree peale tuleb võtta ka need, kes kipuvad maha jääma. Riik võiks mõelda sellele, et need inimesed on eluaeg tööd teinud. Üles ehitanud kõik selle, mis ärastamise ja erastamise käigus maha müüdi. Me oleme neile tänu võlgu ja see tänu võiks väljenduda ka rahanumbrites, sealhulgas ka neile inimestele, kes elavad hooldekodus.

 Inimlikku kohtlemist väärivad kõik. Nad on inimesed, nad on meie vanemad – meie emad, meie vanaemad, meie isad. Ja see tänu tuleb neile anda täna. Väärtustagem neid seni, kui nad on elus. Hiljem on meil seda võimatu teha.

 [esiletõste]    Inimene, kes ei saa enam iseseisvalt hakkama, vajab toetust. Jah, see võib-olla ei lähe kokku reformierakondliku maailmavaatega, kuid see ei kaota probleemi.

 [pildiallkiri]    ENAM HELGUST! Dr Vassiljev otsib eestlaste morninäolisuse põhjusi. Kui helgust ei leia elust, võib abi otsida kunstist. Karin Grabby-Matthiessen-Baritschi moejoonis. ERM.

 VIKTOR VASSILJEV, Riigikogu liige, KE

Jaga |