Riigikogu väliskomisjon käsitles Eesti Hiina-poliitikat

Ülo Mattheus,      15. november 2006


Riigikogu väliskomisjon kuulas 13. novembril ära ülevaadet uuringust „Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud". Uuringu teostas Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi rahvusvaheliste suhete osakond, autoreiks on Raul Allikivi ja Tiago Marques.
Uuring vaatleb põhjalikult Eesti ja Hiina suhteid, puudutades Eesti Hiina-suunalist välis- ja majanduspoliitikat, nn ühe-Hiina-poliitikat, inimõiguste küsimust, energiajulgeolekut, transiidikoostööd ja teisi võtmeküsimusi. Autorite hinnangul tuleks Eestis selgemalt teadvustada Hiina-suunalisi huve ja koostada nende saavutamiseks põhjalik Eesti strateegia. Seni ei ole Eestil selleks autorite hinnangul NATO ja Euroopa Liidu temaatika kõrval aega olnud. Ka peaks autorite arvates seadma Eesti eesmärgiks otsese osaluse EL-i ja Hiina poliitilises ja julgeolekudialoogis.
Majanduse vallas pälvis komisjoni tähelepanu võimalik transiidikoostöö ja „Hiina kaupade jaotuskeskuse" rajamine Eestisse. Komisjonis kõlanud seisukohavõttudes tõdeti, et esialgu on see jäänud vaid plaani tasemele, millest räägitakse juba väga pikka aega.
Uuringu autorid leidsid, et oluline on dialoogis Hiinaga hoida järjepidevust, viidates Eesti presidendi Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi presidenti Jiang Zemin'i poolt 1994. aastal alla kirjutatud ühisdeklaratsioonile, millega Eesti muu hulgas tunnustas „ühe Hiina poliitikat".
Autorid pidasid oluliseks ka Kong Fuzi keskuste loomist Eestisse. Nende kaudu oleks võimalik populariseerida hiina keelt ja laiendada seeläbi koostöövõimalusi Hiinaga.
Väliskomisjonis kerkis ka üles küsimus, missugust hiina keelt tuleks Eestis õpetada: kas Mao Zedongi ajal välja töötatud lihtsustatud kirjamärkidega hiina keelt, mida kasutab Hiina, või lähtuda selle klassikalisest kujust, mida kasutab Taiwan.
Arutelu nendel teemadel jätkub.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)