Eestist välja rändamiseks taotles toetust 113 inimest

INDREK VEISERIK,      20. veebruar 2008


Sihtasutus Eesti Migratsioonifond maksab alates oma loomisest 1992. aastal väljarändetoetust välismaalastele, kes on elanud Eestis vähemalt 10 aastat ning soovivad naasta oma kodumaale. Seda toetust on 15 aasta jooksul saanud üle 25 000 välismaalase. Enim remigreeriti Eestist 1990. aastate keskpaigas, mil väljarändetoetuse saajaid oli aastas tuhandeid, kuid viimastel aastatel on toetusetaotlejate arv püsinud stabiilselt madal: 2005. aastal 217, 2006. aastal 108, 2007. aastal 113.

Eestist lahkuvad peamiselt vanemad inimesed, kes on siin üksi jäänud ja soovivad elama asuda oma välisriikides elavate sugulaste juurde. 2007. aastal väljarändetoetuse saajatest ligi pooled olid pensionärid (53), tööealistest (43) ligi pooled (19) olid Eestis töötud; vanematega koos lahkus 17 last. Toetuse saanute hulgas oli kolm endise Nõukogude armee erusõjaväelast ja neli nende perekonnaliiget. Remigreerimistoetuse abil naasti eelkõige Vene Föderatsiooni (89 isikut), Ukrainasse (12) ja Valgevenesse (8). Toetuse keskmine summa 2007. aastal oli 7779 krooni isiku kohta, 2006. aastal 10 143 krooni ning 2005. aastal 9023 krooni. Kokku maksis Migratsioonifond 2007. aastal remigreerimistoetusi 879 000 krooni.

Varasematel aastatel väljarändetoetust saanute hulgas on ka neid, kes soovivad Eestisse tagasi tulla. Naasmise üheks eeltingimuseks on Migratsioonifondilt saadud toetuse tagasimaksmine. 2007. aastal maksis rändetoetuse tagasi 10 inimest kokku 30 240 krooni suuruses summas.

Migratsioonifond toetas 2007. aastal 86 441 krooniga 17 Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase sunniviisilist väljasaatmist kokku (2006. aastal oli 37 ja 2005. aastal 12 väljasaadetut). Väljasaadetavate sihtriigid olid Aserbaidzhaan (6), Moldova (6), Valgevene (2), Armeenia (2) ja Gruusia.

Selgitusi andis SA Eesti Migratsioonifond juhatuse liige Ede Teinbas:

Kas lahkumistoetuse saanutest soovivad Eestisse tagasi pöörduda varem või hiljem lahkunud?

Täpset statistikat me selles osas teinud ei ole, kuid hinnanguliselt võiks öelda, et naasta soovib rohkem 1990. aastatel lahkunuid. Kuid selline hinnang on seotud ka faktiga, et 1990. aastatel oli lahkujaid mitmeid kordi rohkem. On olnud ka üksikjuhtumeid, kus inimesel oli valeillusioon sihtkoha suhtes, ning ta soovib naasta juba mõne päeva pärast. Näiteks üks vanaproua teadis, et teda on Venemaal korter ja sugulased ootamas, kuid ei kontrollinud seda ning vormistas kõik Eestist lahkumisega seotu. Kohale jõudes aga selgus, et sugulased on kadunud, korteril aknad katki pekstud ja vara minema viidud. Õnneks oli tal siiski veel võimalik Eestisse naasta.
Praegustele lahkuda soovijatele paneme alati südamele oma otsus korralikult läbi mõelda.

Millised on lahkumistoetust saanute peamised tagasipöördumispõhjused? Kas ei suudetud integreeruda sihtriiki?

Kuigi naasjad ei pea oma Eestisse tagasi tulemise soovi meile põhjendama, on mõned neist siiski seda teinud. Selle põhjal võin öelda, et põhjusi on erinevaid – näiteks on leitud uus elukaaslane või töökoht Eestis. Kuid on tõesti ka neid, kes ütlevad, et ei suuda endisel kodumaal enam kuidagi kohaneda, sest sealsed kombed ja tavad on Eesti omadest vahel üsna erinevad.

Mida teeb Eesti riik, kui migrant on hävitanud kõik oma dokumendid ja pole võimalik kindlaks teha tema kodakondsust? Kas sääraseid juhtumeid on Eestis olnud?

Kui Eestis viibiv isik ei suuda dokumentide abil tõestada oma õigust siin viibida ega anna seletusi oma kodakondsuse või päritoluriigi kohta, tegeleb tema Eestis viibimise seaduslikkuse väljaselgitamisega Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA). Migratsioonifond saab abistada vaid inimesi, kellel on isikut tõendavad ja rännet võimaldavad dokumendid või kellel on soov ja koostöövalmidus neid hankida.

Kas mullustel aprillisündmustel võib olla mingit mõju väljarändele?

Arvestades, et viimastel aastatel on väljarändajate arv suhteliselt samale tasemele jäänud, siis ütleks: ei ole. Vaid üks taotleja on aprillisündmusi väljarände põhjusena maininud.

Millistel tingimustel toetust makstakse? Kas inimene peab tõestama, et tal on sihtriigis kodu? Või võib ta toetusraha saanuna tegelikult Venemaa asemel põrutada hoopis näiteks Inglismaale?

Toetuse maksmise põhimõtete ja korraga saab tutvuda internetis aadressil: http://www.migfond.ee

Remigreerimistoetust saab isik, kes lahkub enda või oma vanemate kodumaale või mõnda teise riiki, millega tal on seos. Isikul peab olema vastuvõtva riigi immigratsiooniluba (milleks on näiteks selle riigi kodakondsus, elamisluba või tagasipöördumisluba).


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)