Idapiir ei tunne hinna osas piire

1. veebruaril sai avalikuks, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kalkulatsiooni kohaselt läheb idapiiri väljaehitamine varem välja öeldust üle 2,5 korra kallimaks. 2015. aastal nimetatud 79 miljoni euro asemel teatas PPA nüüd, et hind kallineb 118 miljoni euro võrra – 197 miljoni euroni.

PPA selgituste kohaselt tingivad kallinemise raske maastik, keeruline pinnas, uute juurdepääsuteede ja elektriliinide rajamise vajadus. Samuti täiendavate maade võõrandamine, mida esialgset, indikatiivset hinda välja pakkudes ei osatud nii täpselt arvesse võtta.

Peaminister Jüri Ratas tunnistas 7. veebruari Riigikogu infotunnis, et see info, mis tuli Eesti avalikkusele ja võimudele, oli üsna ootamatu, sest 2015. aastal oli arvestatud summaga 79 miljonit. Ta nentis, et 2015. aastal, kui valitsuskabinet piiri korrastamise esialgse summa suhtes otsuse tegi, oli hinnakalkulatsiooni tegemiseks aega vaevu-vaevu poolteist kuud. "Tuleb tunnistada, et talvisel ajal ei oldud kursis ka Eesti piiri, ütleme, looduskooslusega, ei oldud kursis selle maapinnaga, mis seal on... Nii et 2015. aasta veebruaris tehtud otsus tehti loomulikult ka kiirustades," lausus valitsusjuht.

Miks kolm aastat tagasi see otsus kiirustades tehti, on samuti selge. Kohe-kohe olid ees ootamas valimised ning peaministriparteilastest reformierakondlased tahtsid end näidata võimalikult kindlate riigikaitsjatena. Seejuures ei pidanud see patriotism ka suurt midagi maksma minema.

Odav patriotism

Poolteist aastat tagasi ütles Taavi Rõivase valitsuse siseminister Hanno Pevkur enesekindlalt, et valitsus on "seadnud endale ambitsioonika eesmärgi ehitada Eesti ja Vene vaheline piiritaristu välja Eesti 100. sünnipäeva-aasta lõpuks". Ehk siis tänavuse aasta lõpuks.

Nüüd on ammu selge, et nii kiiresti piir ei valmi. Ajakirjanik Toomas Sildam kirjutab 4. veebruari ERR-i portaalis, et kolm ja pool aastat tagasi alanud lubadustelaviin rajada Eesti–Vene piir kiiresti ja odavalt oli „Reformierakonna kerglane poliitloosung püüdmaks lisatoetust kahtedel parlamendivalimistel“.

 Keskerakonna aseesimees, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid sõnas, et 2014. ja 2015. aastal kasutas Reformierakond enne Riigikogu valimisi idapiiri väljaehitamist edukalt ära valimispropagandaks ning et siseminister Hanno Pevkuri ja peaminister Taavi Rõivase kummikud olid siis pidevalt Venemaa piiri ääres. Karilaid meenutas, kuidas enne Riigikogu valimisi nauditi meedias fotosid ja videoid, kuid tegelikult polnud Reformierakonna poliitikutel riigi julgeoleku vastu piisavalt sisulist huvi. „118-miljonilise möödalasu eest vastutab Reformierakond,“ rõhutas Karilaid.

Piiriehitus jätkub

Valitsus ja peaminister Ratas on lubanud, et, vaatamata maksumuse suurele tõusule, idapiiri väljaehitamine jätkub. Üle-eelmise nädala kabinetinõupidamisel otsustati, et taristu tuleb rajada täispikkuses. Idapiiri kogupikkus on 338 kilomeetrit, sellest maismaal 135 kilomeetrit.

Liikumaks oluliselt kallinenud idapiiri väljaehitamise otsustusprotsessiga edasi soovib valitsus idapiiri tehnilise seire ja valvesüsteemi ning taristu kontseptsiooni tõhususe osas hinnangut Euroopa Liidu Piirivalveagentuurilt (FRONTEX). Ühtlasi soovib valitsus hinnata ka piiritaristu väljaehitamise rahastuse taotlemise võimalikkust arvestades Euroopa Liidu finantsperspektiivi.

Reformierakondlikust valimiskampaaniast saab riigipiiri lõpliku väljaehitamise nüüd välja tõmmata, kuigi see maksab enam kui 100 miljonit rohkem. Kui soovida korralikku idapiiri, siis selle rajamisega vene ruletti mängida ei saa.

AIVAR JARNE

[fotoallkiri]

KALLIS IDAPIIR: Idapiiri väljaehitamine ja valvamine läheb kallimaks. Politsei- ja Piirivalveameti arvutuste kohaselt läheb see varem välja öeldust üle 2,5 korra kallimaks – 79 miljoni euro asemel 197 miljonit eurot.

Jaga |