![]() Kartul - köögiviljade kuningasKESKNÄDAL, 11. september 2002Kartul on rohke tärklisesisaldusega (12-17%) ja ületab kalorsuselt tunduvalt teisi köögivilju. Valku on vähe (1-1,5%), aminohappelise koostise poolest on kartuli valk lähedane loomsele valgule. Kartul sisaldab mitmeid mineraalaineid ja vitamiine, mille hulgas on tähtsamad kaalium ja C-vitamiin. Värske kartul sisaldab keskmiselt 30 mg% C-vitamiini ja ületab selle poolest näiteks viinamarju 8-10 kordselt. Hilised kartulisordid on vitamiinirikkamad. Suured vitamiinikaod tekivad siis, kui hoiame kartuleid toatemperatuuril. Keetmisel saab C-vitamiini kadu tunduvalt vähendada, kui panna kartul keema kuuma vette. Külma veega keema pandud kartulid kaotasid C-vitamiini 40-50%, keeva vette pandud aga ainult 10-20%. Hästi säilivad vitamiinid aurutamisel ja praadimisel. Valguse käes hoitud kartulis tekib solaniin, mis võib põhjustada mürgitust. Kartulid sisaldavad keskmiselt 75% vett, 1,2 % valku, 0,16 % rasva, 20,7 % süsivesikuid ja 0,8 % tselluloosi ning jääkaineid. Peale selle sisaldab kartulimahl sidrun- ja piimhapet, mitmesuguseid soolasid, peamiselt kaaliumisoolasid, C-vitamiini ja solaniini. Solaniin on atropiinitaolise toimega. Toore kartuli mahla on aegade jooksul kasutatud mitmete haiguste ravimiseks, nagu näiteks haavandtõbi, kõhukinnisus, mitmesugused nahahaigused. Kartulimahla valmistamine. Toored kartulid pestakse, kooritakse õhukeselt, riivitakse tavalise köögiviljariiviga või aetakse läbi hakkmasina. Saadud mass kurnatakse läbi marli. Mahl valmistatakse harilikul toatemperatuuril vahetult enne tarvitamist. Terveks päevaks mahla valmis teha ei ole soovitatav, sest seismisel läheb see hapuks ja tärklis sadestub. Haavandtõve korral juuakse kartulimahla kolm korda päevas pool tundi enne söömist 200 ml (üks teeklaasitäis). Kui maonõre happesus on tugevasti kõrgenenud, suurendatakse annust 400 ml-ni (kaks teeklaasitäit). Nn näljavalude, s.o öiste valude puhul juuakse mahla ka enne magamaheitmist, seega neljandat korda. Kartulimahla mõjul kaovad kõrvetised. Valuhood vähenevad ja kaovad mõnikord üldse. Isu ja enesetunne paraneb. Maomahla happesus langeb üsna kiiresti normaalse tasemeni. Ravi kestab keskmiselt 15 päeva. Ravi kestel peab sööma kerget toitu (lihata ja soolata). Eespool kirjeldatud viisil valmistatud toores kartulimahl annab mõnikord häid tulemusi ka kõhukinnisuse puhul. Mahla võetakse pool teeklaasi hommikul enne söömist ja enne lõunastamist. Enamasti ilmnevad ravi tulemused 3.- 4. päeval, mõnikord ka hiljem. Riivitud kartuleid on kasutatud ka mähistena nahahaiguste ravimiseks. Mähiseid valmistatakse järgmiselt. Kartulid pestakse hoolikalt mitmes vees ning riivitakse kooritult või ka koos koorega. Saadud massiga kaetakse marlitükk 0,5-1 cm paksuse ühtlase kihina ja asetatakse haigele nahapiirkonnale. Mähist vahetatakse 4-6 korda ööpäevas. Niisugused mähised toimivad ägedate nahapõletike puhul rahustavalt ning jahutavalt, kaotavad sügelemise, kuivatavad märguvaid ekseeme. Kartulimahla ja kartulimassi kasutage raviks siiski vaid pärast konsulteerimist oma raviarstiga. Viimati muudetud: 11.09.2002
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |