JAH Euroopa Liidule!

PEETER KREITZBERG,      27. august 2003


Peeter Kreitzbergi poolt juhitud töörühma avaldus Eesti Keskerakonna IX kongressile

Eesti langetab selle aasta 14. septembril aastakümnete tähtsaima otsuse - "jah" või "ei" Euroopa Liidule. Eesti ja Euroopa Liidu vahelised läbirääkimised viidi Keskerakonna osalusel lõpule 2002. aastal, kus saavutati Eestile soodsad liitumistingimused.
Mitmete varasemate liitujate - Iirimaa, Hispaania, Portugali, Kreeka - kogemus näitab, et inimeste heaolu kasvab Euroopa Liidus kiiremini kui liitu mittekuuluvates riikides. Euroopa Liidu rohkem kui 50-aastase ajaloo vältel on sellega vabatahtlikult liitunud üha uued ja uued riigid. Tänaseks on liitumisotsuse langetanud enamik Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest. See räägib iseenda eest.
Me ütleme Euroopa Liidule JAH!
1. Euroopa Liidus on Eesti iseseisvam kui väljaspool Euroopa Liitu, sest EL
laiendab meie rahvusvahelise koostöö võimalusi iga liikmesriigi huvides. Eesti on siiani sõlminud 275 rahvusvahelist lepingut ja konventsiooni, kindlustades sellega meie huvide parema kaitsmise. Tänapäeva globaliseerunud maailmas ei toimi ükski riik üksinda, veel vähem isolatsioonis. Koostöö puudumine teiste riikidega on suurim oht iseseisvusele ja majanduslikule arengule.
2. Euroopa Liit otsustab vaid neid küsimusi, milleks liikmesriigid teda ühehäälselt volitavad. Kõige olulisem erinevus endise Moskva ja Brüsseli vahel seisnebki selles, et esimene otsustas, mida ise tahtis, teine langetab liikmesriikide osalusel otsuseid vaid neis valdkondades, milles liikmesriigid on ühiselt kokku leppinud. Euroopa Liidu otsused puudutavad ennekõike ühtset kaubandus- ja tollipoliitikat. Paljudes valdkondades võtab liit vastu otsuseid vaid juhul, kui liikmeriigid leiavad, et liidu tasemel on eesmärgid paremini saavutatavad kui riikide tasemel.
3. Paljusid olulisi küsimusi reguleeritakse siseriiklikult. Hariduse- ja kultuuripoliitikat kujundavad ELi liikmesriigid ise. Valdavalt kujundatakse ise ka maksu- ja sotsiaalpoliitikat, turvalisuspoliitikat, samuti välispoliitikat ja paljusi muid valdkondi, kus ei peeta vajalikuks ühiseid kokkuleppeid sõlmida. Samas on loomulik, et selles osas, kus riigid on vabatahtlikult loovutanud otsustusõiguse liidule, on liidu seadused ülimuslikud.
4. Euroopa ei kujune superriigiks, kuna sellega ei nõustu ükski riik. Kõikides ELi liikmesriikides on oma kaitsevägi, politsei, valitsus, parlament, piirivalve, eelarve, millest nad ei loobu.
5. Euroopa Liidust on võimalik välja astuda, pole olemas mingit föderaalarmeed, mis ELi jõuga koos hoiaks, nagu hoiti Nõukogude Liitu. EL põhineb liikmesriikide huvide vastastikusel arvestamisel. Liit ei seisa liikmesriikidest kõrgemal. Kõik otsustajad saavad aru, et osade riikide huvide domineerimine teiste üle lagundaks liidu. Jäägu igaühe enda otsustada, kus on viimase kümne aasta jooksul rohkem rumalaid otsuseid vastu võetud - kas Tallinnas või Brüsselis, ja kas me ei ole enda rumalaid otsuseid teinegi kord Brüsseli kaela veeretatud.
6. Euroopa Liidus areneb Eesti majandus ja elanike elatustase kiiremini.
Euroopa Liit toimib solidaarsuse ja nõrgemate abistamise põhimõttel. Meie rikkus sünnib ka siin põhiliselt meie oma käte ja mõistusega. Euroopa Liit rajaneb neljale põhivabadusele - inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vabale liikumisele. Tänu sellele laienevad Euroopa Liidus meie arenguvõimalused. Me peame õppima neid võimalusi ära kasutama. Ausad ettevõtjad võidavad ELi avatud majandusest ja ausast konkurentsist.
7. Euroopa Liidus tõusevad palgad kiiremini kui hinnad. Avanevad uued turud, tekivad võimalused suuremateks välisinvesteeringuteks, uute töökohtade loomiseks. Euroopa Liidu riikides on erinevad hinnad, mis sõltuvad inimeste ostujõust ja siseriiklikust maksusüsteemist.
Toiduainete hinnad Tallinnas on mõnede toiduainete (piim, juust, õlu) puhul juba täna võrreldavad või kõrgemad kui Berliinis. Mõnevõrra kallineb liitudes suhkur. Bensiiniliiter kallineb vaid u l krooni võrra. See raha laekub aga Eesti enda eelarvesse ja on kasutatav mistahes sotsiaalvaldkonna rahastamiseks. Autokütuse hind oli juuni algul Kreekas 11.60 krooni, Luksemburgis 11.90 ja Austrias 13.50, samas ELi mittekuuluvas Norras 17.30 krooni. Kõik sõltub sellest, millise hinnaga liikmesriigid ise kütust maksustavad. Käibemaks kaugküttele suureneb 5%-lt 15%-le, kuid samas on võimalik langetada kõigi toiduainete ja vee käibemaks 18%-lt 5%-le. Euroopa Liidu maksusüsteem võimaldab alandada kõikide kaupade käibemaksu 18%-lt 15%-le. Euroopa Liitu astumise eel avaneb Keskerakonnal suurepärane võimalus läbi vaadata meie maksupoliitika ja teha Riigikogus ettepanek alandada lastekaupade ja põhiliste toiduainete käibemaks 5%-le.
8. Euroopa Liidus ühtlustub Eesti piirkondade areng, sest oluline osa Euroopa Liidu abirahadest läheb vähemarendatud piirkondade arendamiseks. Juba praegu on suur osa meie teedest renoveeritud Euroopa Liidu abirahadega. Euroopa Liidu abiga muutuvad meie välispiirid turvalisemaks. Põllumeestel paranevad toodangu turustamise võimalused. Juba 2005. aastal kolmekordistuvad põllumajandustoetused.
9. Euroopa Liidus väheneb varanduslik kihistumine, sest Euroopa ei ole eliidi projekt. Kui Euroopa Liidu maad kulutavad tööhõivepoliitikale üle 3% oma SKP-st, siis Eesti täna vaid 0,3%. Kui Euroopa Liidu maades moodustab miinimumpalk 40-60% keskmisest palgast (6300-21 000 krooni), siis Eestis vaid 33% ehk 2160 krooni. Kõigis Euroopa Liidu maades toimib astmeline tulumaks, mis vähendab kihistumist.
10. Euroopa Liidus avarduvad noorte haridusvõimalused. Eesti lastele ja noortele avanevad kõigis ELi maades võrdsed õppimisvõimalused kõigi liikmesmaade õppijatega. Tänase põlvkonna jah-otsus referendumil loob Eesti lastele paremad võimalused tulevikuks.
11. Vanem põlvkond võidab ühinemisest Euroopaga tänu pensionide kiiremale kasvule, nagu näitavad majandusteadlaste hinnangud. See on tingitud üldisest kiiremast majanduskasvust. Kui Euroopa Liidu maades moodustavad pensionikulutused 12% SKPst, siis Eestis seni vaid 7%.
Austades iga inimese põhiseaduslikku õigust langetada oma otsus südametunnistuse järgi, kutsume Eesti kodanikke hääletama 14. septembril meie laste, lastelaste, kogu rahva stabiilsema ja turvalisema tuleviku poolt!
JAH Euroopa Liidule!

Peeter Kreitzberg, Riigikogu aseesimees, Euroopa Tuleviku Konvendi liige
Sven Mikser, Riigikogu liige, endine kaitseminister
Enn Eesmaa, Riigikogu Väliskomisjoni aseesimees
Eldar Efendijev, Riigikogu liige, endine rahvastikuminister
Anti Liiv, Endine Riigikogu Väliskomisjoni esimees .
Lauri Leesi, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor
Jaanus Marrandi, Riigikogu liige, endine põllumajandusminister
Kadri Must, Keskerakonna juhatuse liige
Siiri Oviir, Riigikogu liige, endine sotsiaalminister
Georg Pelisaar, Keskerakonna juhatuse liige, endine Riigikogu liige
Mailis Rand, Riigikogu liige, endine haridusminister
Ain Seppik, Riigikogu liige, endine siseminister
Liina Tõnisson, Riigikogu liige, endine majandus-ja kommunikatsiooniminister
Toomas Varek, Riigikogu liige, endine siseminister
Mart Viisitamm, Keskerakonna tegevsekretär
Harri Õunapuu, Riigikogu liige, endine rahandusminister

Tartu, 9. august 2003

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)